![\"\"](\"https:\/\/biospa.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/file63878522_116ad422.jpg\")
\u00dcha rohkem inimesi on hakanud oma tervise parandamiseks ning kehakaalu langetamiseks leidma teed paastu juurde. Eesti legendaarseimal paastuarstil Dr Natalia Trofimoval on rohkem kui 45-aastane kogemus ravipaastu ja dieetravikuuride alal. Kuidas ta ise paastumise juurde j\u00f5udis ning miks selline organismi puhastamine \u00fcldse hea on, r\u00e4\u00e4gib ta allpool olevas intervjuus.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gi palun natuke oma p\u00e4ritolust. <\/strong> Kes su perekonnast on sind k\u00f5ige enam m\u00f5jutanud? <\/strong> Mu vanaisa oli \u00e4\u00e4rmiselt leebe ja hea inimene. Tema \u00fcmber h\u00f5ljus sisemise rahu atmo\u00adsf\u00e4\u00e4r. Vanaisa ei teinud midagi lihtsalt niisama\u00a0\u2014 k\u00f5ik oli l\u00e4bi m\u00f5eldud. Isegi lapsena, kui ma ei saanud veel t\u00e4pselt aru, mis teoksil on, oli mulle ilmselge, et paastumine t\u00e4hendab midagi head.<\/p>\n Vanaisa j\u00e4lgis hoolega oma toitumist: ta ei s\u00f6\u00f6nud n\u00e4iteks kunagi konserve ja muna s\u00f5i ta k\u00f5ige enam kaks korda n\u00e4dalas. Alkoholi tarbis ta minimaalselt, pokaali veini korraga. Ungari kodudes on vein olnud igap\u00e4evane jook, mida on alati tarbitud m\u00f5\u00f5dukalt, sageli lahjenda\u00adtult. Lastelegi valati vahel toidu k\u00f5rvale joogivee sisse tilgake veini.<\/p>\n Reedeti paastus vanaisa rangemalt kui teised kodused, piirdudes veega. Ta sai paastumi\u00adsest abi mitme tervisemure puhul, n\u00e4iteks ravis ta nii oma\u00a0 maksaprobleeme. Ta elas v\u00e4ga aktiivset elu 87 aasta vanuseni. Seda n\u00e4inuna ei olnud paastumine mulle midagi v\u00f5\u00f5rast ega kunstlikku, vaid loomulik meetod, millest v\u00f5ib olla abi haiguste \u00e4rahoidmisel ja ravimisel. Paast aitab s\u00e4ilitada eluenergiat ja selget m\u00f5istust ning lisada eluaastaid.<\/p>\n Meenuta palun, mida su lapsep\u00f5lvekodus s\u00f6\u00f6di. <\/strong> Meie kodus s\u00f6\u00f6di lihtsaid toite: k\u00f6\u00f6giviljahautisi, oa- ja hernetoitu, k\u00f5rvitsasuppi.\u00a0 Liha s\u00f6\u00f6di harva, umbes kord n\u00e4dalas. P\u00fchap\u00e4evaroog oli kanasupp, selleks t\u00f5i vanaema turult noore kuke. Sama\u00a0 suppi j\u00e4tkus tavaliselt esmasp\u00e4evalgi.<\/p>\n M\u00e4letan, et mu lemmikpuder oli tehtud maisijahust. M\u00f5nikord valmistati maisipudrust vormiroog, mis k\u00fcpsetati ahjus \u00fcle: selleks pandi puder toorjuustuga kihiti vormi. Vahel s\u00f5i\u00adme seda vormirooga m\u00f5ne kastmega, mille sisse v\u00f5is kuuluda ka\u00a0 liha.<\/p>\n Miks on paastumine kasulik?<\/p>\n Ungari kodudes s\u00fc\u00fcakse rohkesti let\u0161ot (ungari lecs\u00f3). See pole sugugi mitte ainult hoidis, nagu teda Eestis teatakse, vaid ka v\u00e4rskelt valmistatud s\u00fcgisene roog. Let\u0161o valmis\u00adtati tomatist, paprikast, sibulast, l\u00f5puks segati sisse lahtiklopitud muna. Reedeti oli kindlasti paastup\u00e4ev, kui s\u00f6\u00f6di vaid lahjat toitu, n\u00e4iteks kerget\u00a0 suppi. Kas otsus \u00f5ppida meditsiini tuli kergesti? <\/strong> Ma ei kasuta sellist terminit nagu alternatiivmeditsiin. Minu meelest koosneb meditsiin klassikalisest meditsiinist, erinevate rahvaste traditsioonilisest meditsiinist (nt Hiina medit\u00adsiinist, India meditsiinist ajurveda, maiade meditsiinist) ning eraldi tervikliku suunana loodusra\u00advist, mis t\u00e4iendavad \u00fcksteist. L\u00f5imumine on meditsiinis t\u00e4htis. Eri rahvaste aastatuhandeid korjatud teadmisi ei tohiks unustada, vaid neile tuleks anda uus elu, sest t\u00e4nu neile teadmis\u00adtele oskame seletada haiguste mehhanisme. See annab arstidele peale s\u00fcmptomite ravimise v\u00f5imaluse otsida haiguste p\u00f5hjusi ja need k\u00f5rvaldada. K\u00f5ik teadmised, mida arst oma elu jooksul omandab, laiendavad tema erialast silmaringi. Meil BIOSPAs k\u00e4ivad end t\u00e4iendamas nii perearstid kui ka Tartu \u00dclikooli kliinikumi t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n Millised olid su esimesed kokkupuuted Tartuga?<\/strong> Paljudel, kes harrastavad paastu pikka aega ja regulaarselt, tekib sisemine vajadus m\u00f5ne aja p\u00e4rast uuesti paastuda. Asi on selles, et kui inimene tunneb oma organismis j\u00e4lle teatud h\u00e4ireid,\u00a0meenub kehale hea tunne eelmise paastumise j\u00e4rel.<\/p>\n Kuidas l\u00e4ks nii, et sa hakkasid juba arstitudengi ja hiljem arstina tegelema paastura\u00adviga? <\/strong> Esimesi t\u00f5elisi metoodilisi paastukuure n\u00e4gingi Leningradis (n\u00fc\u00fcd Peterburi). Seal oli ars\u00adtidel ravipaastuga juba poole sajandi pikkune kogemus ning sel alal oli tehtud teadust\u00f6\u00f6d: n\u00e4iteks olid paastu alal kaitsnud doktorikraadi pulmonoloog prof A. Kokosov, terapeut prof I. Buchalovsky, allergoloog prof G. Fedosejev ja pulmonoloog F. Osinin.<\/p>\n Millised olid sinu esimesed muljed Eesti s\u00f6\u00f6gist?<\/strong> Kust sai alguse m\u00f5te rajada paastukeskus? <\/strong> Samm-sammult j\u00f5udsin oma paastumetoodika v\u00e4ljaarendamiseni ja paastukeskuse loomise vajaduseni. BIOSPA asutamise ajaks (1998) oli mul v\u00e4lja kujunenud selge visioon, millist ravikeskust on tarvis. Kuni 2000. aastani t\u00f6\u00f6tasin p\u00e4eval haiglas ja \u00f5htuti j\u00e4t\u00adkasin oma paastukeskuses. Peatselt m\u00f5istsin, et selleks, et k\u00f5ik saaks tehtud nii h\u00e4sti, kui soovin, pean sellele t\u00e4ielikult keskenduma.<\/p>\n N\u00fc\u00fcdseks on mul selge pilt, kuidas BIOSPAd arendada. Meie eesm\u00e4rk on olnud algusest peale olla Eesti parim professionaalne loodusravikeskus. Arenguv\u00f5imalusi on meil rohkes\u00adti, n\u00e4iteks personaalne toitumisn\u00f5ustamine minu loodud L\u00e4\u00e4nemere dieedikuuri alusel, kompleksse individuaalse taastusraviplaani koostamine nii f\u00fc\u00fcsilise kui ka vaimse tervise taastamiseks ja veel palju muud.<\/p>\n Kuidas l\u00e4ks nii, et BIOSPA just Luunja valda rajasite? <\/strong> Nii tekkis vajadus leida sobivam ja bioenergeetiliselt tugevam paik. K\u00e4isin vaatamas mitut hoonet, kuid iga\u00fchel olid omad puudused. Valikut teha oli suhteliselt raske ka majanduslikel p\u00f5hjustel. Jumala abiga leidsin praeguse asukoha Tartu k\u00fclje all Luunja vallas Muri k\u00fclas, kuhu otsustasin 1998. aastal asutada esimese paastukeskuse Eestis (nagu hiljem selgus, ka Baltimaades).<\/p>\n Meie keskus asub energeetiliselt v\u00e4ga heas kohas. Nagu kinnitas meid n\u00f5ustanud bio\u00adenergeetik Enno Kalde, on hoone ehitatud \u00f5igesse paika, vana karjam\u00f5isa kohale, mida \u00fcmbritses park. Siin kasvab palju vanu puid, maja l\u00e4hedale oleme rajanud kaks j\u00e4rvekest ning v\u00e4iksema k\u00f5rval on energeetilise ravitoimega koht.<\/p>\n M\u00e4letan, et hoone j\u00e4ttis meile esialgu nii v\u00e4ljast kui ka seest \u00fcsna s\u00fcnge mulje, kuid \u00f5n\u00adneks andis arhitekt Taisi Kadarik mulle julgust minu unistus ellu viia. \u00dchiste pingutuste ja PRIA eurofondidest saadud v\u00e4ikese toetusega oleme pikapeale suutnud luua n\u00fc\u00fcdisaegse varustuse ja suurep\u00e4rase personaliga ainulaadse paastukeskuse.<\/p>\n Kuidas on BIOSPA aja jooksul arenenud? <\/strong> 2003. aastal p\u00e4lvis BIOSPA t\u00e4nu muutustele L\u00f5una-Eesti edukaima turismipro\u00adjekti auhinna. Oleme l\u00e4binud kvaliteedijuhtimise programmi ja meile on antud tunnustus nimega \u201eM\u00e4rk kindlast arengust\u201d. 2010. aastal patentisime kogu Euroopa Liidus minu koos\u00adtatud L\u00e4\u00e4nemere dieedikuuri. 2023. aastal p\u00e4lvis BIOSPA esimesena P\u00f5hjamaades F.X. Mayr tervise- ja kompetentsikeskuse tunnustuse. Kasutades ainulaadset F.X. Mayri metoodikat suudab organism paremini end puhastada, tervendada ja noorendada. Samuti valiti BIOSPA sel aastal Aasta pereettev\u00f5te 2023 TOP 10 hulka.<\/p>\n Ma hindan meie t\u00f6\u00f6tajate p\u00fchendumust, kohusetundlikkust, abivalmidust ja suhtu\u00admist t\u00f6\u00f6sse. Nad t\u00e4iendavad end erialaselt, et liikuda kaasa ravikeskuse uute teenustega. 2009. aasta\u00a0 s\u00fcgisel k\u00e4isid meie f\u00fcsioterapeudid t\u00e4iendusel \u00fches Saksamaa juhtivas dieet- ja paasturavikliinikus Bad W\u00f6rishofenis, et tutvuda uute loodusravimeetodite ja vesiraviga. N\u00fc\u00fcdseks oleme need teadmised oma patsientide heaks t\u00f6\u00f6le rakendanud.<\/p>\n \u00dchelt poolt pakub BIOSPA paastu-, dieet- ja taastusravi, teiselt poolt oleme v\u00f5tnud ees\u00adm\u00e4rgiks anda patsientidele t\u00f5uge\u00a0 eluviisi muutmiseks. Arsti loeng igal paastukuuri p\u00e4eval ja igap\u00e4evased eravestlused arsti assistendiga on m\u00f5eldud selleks, et paastujale saaksid sel\u00adgeks paastumise p\u00f5hit\u00f5ed ja toime. Me r\u00f5hutame s\u00f6\u00f6misharjumuste ja f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse tasakaalu t\u00e4htsust tervise jaoks. Paastuja saab soovi korral teha meie juures toidutalumatu\u00adse testi ja hakata koju naasnuna oma toitumist selle j\u00e4rgi kohandama.<\/p>\n Niisiis anname patsientidele j\u00f5udu ja teadmisi n\u00e4ha oma tervisemuresid teise, tunduvalt laiema nurga alt kui varem. Paljud inimesed on muutnud paastumise ajal kogetu ja kuuldu p\u00f5hjal tasapisi oma\u00a0 eluviisi ning v\u00e4ltinud sellega paljude haiguste tekkimist.<\/p>\n Rajasite BIOSPA \u00fcmber tervendava aia. Mis see selline on? <\/strong> Meil kasvab v\u00e4\u00e4rikas tammeallee ja kogu piirkond on asjatundjate hinnangul tugeva positiiv\u00adse energiaga. Kui siia esimest korda tulime, oli maja \u00fcmber \u00fcksnes hulk hektareid pikka aega hooldamata maad. K\u00f5igepealt istutasime noore kasesalu, seej\u00e4rel rajasime teerajad ja tiigid ning alustasime Otto Stecheri abiga ravimtaimeala kujundamist.<\/p>\n Kutsusime endale appi ka tervendavate aedade asjatundja, maastikuarhitekti Kadri Mai\u00adkovi Eesti Maa\u00fclikoolist. Ta juhatas meid selliste teadmisteni nagu viie meele aia omadused. Tutvusime aiakujundusp\u00f5him\u00f5tetega, mille abil saab aias esile t\u00f5sta nii maitseelamusi, he\u00adlimaailma kui ka kompimismeelt. Tervendavas aias on viis meelt seotud viie tasakaalustava elemendiga, milleks on maa, tuli, \u00f5hk, metall ja vesi.<\/p>\n Loomulikult ei ravi tervendav aed kedagi hetkega terveks, ent see toob kurnatud linnainimese tagasi looduse tervendavasse r\u00fctmi, toetab hingelist ja vaimset taastumist. Usuvad ju eestlasedki vanade hiiepuude tugevasse m\u00f5jusse.
\nOlen s\u00fcndinud ungari peres. Mu isa Tibor ja ema Margit valisid mulle nimeks Natalia, mis t\u00e4hendab kreeka keeles loodust. Olen alati tajunud tihedat sidet loodusega.
\nMu s\u00fcnnilinn Mukat\u0161eve (ungari Munk\u00e1cs) Taga-Karpaatias kuulus kuni 1944. aastani Un\u00adgarile. T\u00e4nap\u00e4eval asub see Ukraina l\u00e4\u00e4nepoolseimas oblastis, mis piirneb l\u00e4\u00e4nest Slovakkia ja Ungari ning l\u00f5unast Rumeeniaga.<\/p>\n
\nMu inspiratsioon ja usk p\u00e4rinevad esmajoones mu vanaisalt. Tema filosoofia ja maailmavaa\u00adde on mind v\u00e4ga tugevasti m\u00f5jutanud. Ta ei olnud mulle mitte ainult suur eeskuju, vaid ka k\u00f5ige l\u00e4hedasem inimene. Vanaisa oli l\u00f5petanud teoloogiaseminari. Ta laulis kooris, m\u00e4ngis viiulit ja oli pikka aega kohaliku \u00f5petajate seminari direktor.<\/p>\n
\nHommikuti oli tavaline s\u00f6\u00f6k saiake ja selle juurde teraviljakohv\u00a0 piimaga. Mind saadeti ikka nurga peale pagari juurde v\u00e4rskete saiakeste j\u00e4rele. Eesti m\u00f5istes v\u00f5ileibu meil hommikuti ei s\u00f6\u00f6dud. Vahel tegi vanaema ahjus mannavormi, samuti pakuti pehmet keedumuna.<\/p>\n\n
\nK\u00f6\u00f6mnesupi jaoks praeti pannil k\u00f6\u00f6mned \u00e4ra, lisati \u00f5li, maisijahu ja vett ning oligi valmis kerge ja seedimisele h\u00e4sti m\u00f5juv\u00a0 supp, mille sisse panime m\u00f5nikord saiakuubikuid.
\nTomatisupi sisse pandi peale tomati ka natuke riisi v\u00f5i muna-jahu segust valmistatud klimbikesi (ungari galuska). Et tomatisuppi saaks teha ka ajal, kui v\u00e4rskeid tomateid polnud k\u00e4ep\u00e4rast, valmistas vanaema l\u00e4bi s\u00f5ela surutud ja kuumutatud (passeeritud) tomatite hoidiseid.<\/p>\n
\nSee tuli t\u00f5esti loomulikult, sest lapsena m\u00e4ngisin ma koduste jutu j\u00e4rgi ainult arstim\u00e4nge\u00a0– ravisin hoolega oma nukke. Keskkooli j\u00e4rel l\u00f5petasin kiitusega meditsiinikooli ja edasi tulin \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli. Erialaks valisin sisehaigused. Suurem huvi loodusravi vastu tekkis mul \u00fclikooli\u00f5pingute k\u00e4igus, kui ma m\u00f5istsin, et leidub v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi, mida tavameditsiin ei oska seletada.
\nLoodusarsti eriala saab praegu omandada Euroopas eelk\u00f5ige Saksamaal. Kuus semestrit kestvale p\u00f5hi\u00f5ppele j\u00e4rgneb seal kaks semestrit praktikat, mis minu puhul kestab t\u00e4naseni.<\/p>\n
\nValisin \u00f5pinguteks Tartu \u00dclikooli koos s\u00f5brannaga, kes teadis, et siin on alati \u00f5ppinud ka ungarlasi. Tollal polnud lihtne soovitud p\u00e4evaks rongipileteid saada, seep\u00e4rast saatsin sisseastumisdokumendid postiga ette ja ise s\u00f5itsime Tartusse alles siis, kui oli viimane dokumentide vastuv\u00f5tmise p\u00e4ev.
\nKui ma siis 1975. aasta augustikuus Tartusse j\u00f5udsin, selgus ootamatult, et tegelikult ei v\u00f5\u00adtagi \u00fclikool sisseastumisdokumente postiga vastu. Vastuv\u00f5tut\u00f6\u00f6taja vastas mu k\u00fcsimusele, kus mu teele pandud dokumendid on, et need saadeti mulle postiga juba koju tagasi. Olin \u0161okeeritud. Ei tea, kas mu ehmatust n\u00e4hes v\u00f5i lihtsalt heast s\u00fcdamest, aga see naisterahvas l\u00e4ks tagaruumidesse vaatama ning tuli tagasi koos mu t\u00e4htsate paberitega\u00a0\u2014 selgus, et neid ei olnud j\u00f5utud veel posti panna.
\nSee \u00f5nnelik juhus oli esimene m\u00e4rk, et Tartu on minu jaoks \u00f5ige koht. Alles n\u00fc\u00fcd, paar aastat tagasi, sain teada, et ma ei ole oma perekonnas esimene, keda saatus kodunt kaugele on viinud: mu vanaonu Vladimir Grabar oli eelmise sajandi alguses Tartu \u00dclikooli juurakateedri professor.
\n
\nMillal sa esimest korda oma tervise parandamiseks paastusid? <\/strong>
\nKui ma tulin Eestisse \u00f5ppima, oli algul siin olla p\u00e4ris raske, sest k\u00f5ik oli v\u00f5\u00f5ras: keskkond, s\u00f6\u00f6k ja keel. Mul tekkis v\u00e4ga tugev ekseem, millest ma ei saanud tavaravimitega\u00a0\u2014 isegi mitte hormoonsalviga\u00a0\u2014 kuidagi lahti. Ekseemi p\u00f5hjustab hulk tegureid, mille seas on v\u00f5rdselt olu\u00adlised nii ps\u00fchhoemotsionaalsed (minu puhul oli selleks v\u00f5\u00f5rast keskkonnast tingitud stress) kui ka\u00a0 hormonaalsed tegurid, mille eest vastutab\u00a0 vegetatiivne n\u00e4rvis\u00fcsteem.
\nMa ei saanud mitu kuud oma k\u00e4tt pesta ja nahal olid l\u00f5hkised villid. See oli \u00fche 21-aastase arstitudengi jaoks v\u00e4ga raske ja h\u00e4iris igap\u00e4evaelu. Nii otsustasingi teha 14-p\u00e4evase paastu. Juba seitsmenda p\u00e4eva j\u00e4rel hakkas mu k\u00e4e nahk paranema.
\nSellest ekseemist pole ma t\u00e4naseni p\u00e4riselt vabanenud, kuigi paastun regulaarselt juba 45 aastat. Tean, et kui mu kehasse satub mingi m\u00fcrkaine (n\u00e4iteks s\u00e4ilitusainena), l\u00f6\u00f6b ek\u00adseem taas kergelt v\u00e4lja ja juhib mu t\u00e4helepanu koormusvaba p\u00e4eva v\u00f5i paastu vajadusele.
\n
\nKuidas sa n\u00fc\u00fcdsel ajal paastud? <\/strong>
\nPraegu paastun eelk\u00f5ige oma sisetunde j\u00e4rgi, teen nii pikemaid kui ka l\u00fchemaid kuure. Harjumuseks on saanud \u00fcks paastup\u00e4ev igal n\u00e4dalal.<\/p>\n
\nTartu \u00dclikooli \u00f5pingute ajal t\u00f6\u00f6tasin kopsukliinikus \u00f5ena, hiljem aitasin internina kolleeg dr Toomas Vaprat, kes alustas esimesena Eestis\u00a0 koormusvaba dieetravi korraldamist\u00a0 astma\u00adhaigetele.
\nTema tegi koost\u00f6\u00f6d Leningradi Pulmonoloogia Instituudiga, kus oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud uus metoodika astma- ja allergiahaigete raviks. See instituut oli N\u00f5ukogude Liidus ainus koht, kus arstid said spetsialiseeruda koormusvaba dieedi erialale, ning t\u00e4iendus\u00f5ppe l\u00e4bimise j\u00e4\u00adrel anti arstile selle meetodi praktiseerimise luba. Eestis saigi ravipaastu tegemise loa esime\u00adsena dr Vapra. Hiljem \u00f5ppisin ka mina samas instituudis ja olin seal praktikal. Mu doktorit\u00f6\u00f6 teema oli\u00a0 astmahaigete ravimine koormusvaba dieediga.<\/p>\n
\nMulle pakuti v\u00f5ileibu ja laual oli suur kann kohvi. J\u00f5in \u00fche suure tassi kohvi \u00e4ra ja seda pakuti juurdegi, nii et mul tekkis tunne, et kohv on vajalik ainult selleks, et kuiv leib allapoole libiseks. Tegelikult peaks\u00a0 hommikus\u00f6\u00f6k olema hoopis teistsugune. Kohv on toniseeriv jook, mida peaks nautima, aga see ei ole normaalne hommikus\u00f6\u00f6k!<\/p>\n
\nK\u00f5ik algas sellest, et me suutsime Tartu \u00dclikooli kopsukliinikus paastuga ravida\u00a0 astmahaigeid, kes ei olnud klassikalise meditsiini k\u00f5igi vahendite ja ravimite \u00e4raproovimisest hoolimata pa\u00adranenud. N\u00e4hes kui h\u00e4sti paastumine neile m\u00f5jus, tulingi m\u00f5ttele kasutada seda meetodit ka teiste haiguste ravis. Hakkasin paasturavi \u00f5ppima, lugesin raamatuid ning tutvusin loo\u00addusravikliinikutega Saksamaal, \u0160veitsis, Rootsis, Horvaatias, Ungaris ja Austrias. Veendusin, et see metoodika k\u00e4sitleb inimest terviklikult.<\/p>\n
\nSee kujunes pikemaks teekonnaks. Esimesi paastukuure hakkasin korraldama 1993. aastal V\u00f5rus Kubija hotellis, ent seal tekkis hotelli keskkonnaga vastuolu. \u00dchelt poolt m\u00f5jus paas\u00adtujate ps\u00fc\u00fchikale halvasti restorani s\u00f6\u00f6gi, kohvi ja suitsetamise l\u00f5hn, teiselt poolt ei olnud paastumine hotelli p\u00f5hitegevus ning selle kohandamine ei \u00f5nnestunud. M\u00f5istsin peatselt, et paastuda ei saa suvalises paigas, selleks ei sobi ei hotell ega haigla.<\/p>\n
\nMeie kuraator ja n\u00f5ustaja Otto Stecher Saksamaalt tuli BIOSPAsse esimest korda 2002. aas\u00adtal ja aja jooksul on meist saanud head koost\u00f6\u00f6partnerid. T\u00e4nu tema v\u00e4rskele pilgule ja suurtele kogemustele ettev\u00f5tlusn\u00f5ustajana m\u00f5istsime, kui t\u00e4htis on arendada organisat\u00adsiooni h\u00e4sti toimiva struktuurina. Kuni Otto tulekuni oli BIOSPAs keerelnud k\u00f5ik minu \u00fcm\u00adber: olin end koormanud igap\u00e4evase asjaajamisega, millega oleksid ka mu t\u00f6\u00f6tajad edukalt toime tulnud. Seet\u00f5ttu olin tollal oma ettev\u00f5tte sujuvale arengule ise suurim takistus.<\/p>\n
\nPargid ja metsatukad on kohad, kus inimene saab puhata ning puhkust on t\u00e4nap\u00e4eval h\u00e4das\u00adti tarvis. Puhkus koos loodusraviga on paljude haiguste leevendamise v\u00f5ti. Tervendav aed aitab asjatundlikul moel kaasa patsiendi \u00fcldise tervise ja heaolu t\u00e4iustamisele ja on paastuja jaoks lausa h\u00e4davajalik. Paastukuur, paastuja ja loodus moodustavad harmoonilise terviku. Inglismaal, Rootsis ja mujalgi on tervendavad aiad kui \u00fcks aiat\u00fc\u00fcpe v\u00e4gagi tuntud, neid raja\u00advad endale muu hulgas raviasutused ja seda isegi riikliku haigekassas\u00fcsteemi toetusel.<\/p>\n
\nSee k\u00f5ik tervikuna aitab luua keskkonda, kuhu inimesed tahavad tulla, kust nad saa\u00advad abi ja kuhu nad tahavad alati tagasi tulla.<\/p>\n