![\"\"](\"https:\/\/biospa.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/Atsidootiline-kriis.jpeg\")
Organism saab sisemisele toitumisele \u00fcmber l\u00fclituda ainult\u00a0juhul, kui s\u00f6\u00f6misest t\u00e4ielikult loobuda. Toiduta elamise ajal\u00a0tekib organismis aineid, millest osa rakud omastavad ja osa\u00a0organism v\u00e4ljutab. Selle t\u00f5ttu muudavad verre sattuvad ained\u00a0vere pH-tasakaalu happelisuse poole ja tekib atsidoos (liighappesus).<\/p>\n
See parandab organismis s\u00fcsihappegaasi omastamist ja\u00a0tugevdab bios\u00fcnteesi. Paastumise esimestel p\u00e4evadel muutub\u00a0hinge\u00f5hk sageli halval\u00f5hnaliseks, hakates meenutama isegi\u00a0atsetoonil\u00f5hna, mis ongi \u00fcks atsidoosile osutavaid v\u00e4liseid\u00a0s\u00fcmptomeid. K\u00e4ivitub fotos\u00fcntees, mis on ideaalne bios\u00fcnteesi\u00a0s\u00fcsteem looduses. Koos k\u00f5rgenenud l\u00e4mmastikutasemega aktiveerub rakkudes aminohapete, valkude ja teiste bioaktiivsete ainete s\u00fcntees.<\/p>\n
T\u00e4ieliku toidust loobumise korral hakkab organism kasutama\u00a0oma rasvavarusid ning tekivad k\u00fcllastamata rasvhapped. Osa\u00a0nendest on k\u00f5rgmolekulaarselt k\u00fcllastamata rasvhapped, mis\u00a0on paljude vitamiinide, hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete\u00a0ehitusmaterjal ning soodustavad sapieritust.<\/p>\n
Rasvarakud on kogu organismi p\u00f5hiline energeetiline tooraine.\u00a024 tundi p\u00e4rast teadliku paastu alustamist hakkavad maorakud\u00a0eraldama vereringesse rasva. Organism saab energiat veel ballastvalkude,\u00a0patoloogiliste rakkude, haiguse- ja p\u00f5letikukollete\u00a0ning kasvajarakkude h\u00e4vitamisest. Organism tarvitab \u00e4ra need\u00a0kehale mittevajalikud rakud ning v\u00e4ljutab j\u00e4\u00e4gid naha, soolestiku,\u00a0kopsude ja uriini kaudu \u2013 see on \u00fcks peamisi protsesse organismi\u00a0puhastamisel. Rasva p\u00f5letamise l\u00f5pp-produktid on ketokehad ja\u00a0s\u00fcsihappegaas.<\/p>\n
Esimestel toiduta elamise p\u00e4evadel s\u00fcnteesib organism ketokehasid\u00a0aktiivsemalt, kui ta neid omastab. Nii on see kuni viienda\u00a0p\u00e4evani (vahel kuni kaheksandani). Seej\u00e4rel algab keto kehade\u00a0maksimaalne kontsentratsioon ehk atsidootiline kriis. Sel ajal\u00a0v\u00f5imaldab organismi bios\u00fcntees s\u00fcsihappegaasi ja l\u00e4mmastikku\u00a0t\u00e4ielikult omastada, mis laseb \u00fcle minna t\u00e4ielikule sisemisele\u00a0toitumisele.<\/p>\n
Kui esimene atsidootiline kriis on l\u00e4bitud, p\u00fcsib organismis\u00a0n\u00f5rgalt happeline keskkond ning 10.\u201314. p\u00e4eval (v\u00f5i 17.\u201323.\u00a0p\u00e4eval, olenevalt paastu pikkusest, metoodikast ja inimese erip\u00e4rast)\u00a0algab teine atsidootiline kriis. N\u00fc\u00fcd koguneb ketokehasid\u00a0organismi juba v\u00e4hem kui esimese kriisi ajal. Terve inimese\u00a0f\u00fcsioloogilise n\u00e4lgimise piir on 40 p\u00e4eva. Kogu selle ajavahemiku\u00a0jooksul atsidoos p\u00fcsib ning organism reguleerib oma seisundit\u00a0ise, olles sisemisel ehk endogeensel toitumisel.<\/p>\n
Esimese atsidootilise kriisi j\u00e4rel kehakaalu v\u00e4henemine aeglustub:\u00a0kui enne kriisi kaotatakse p\u00e4evas tavaliselt 500\u20131000 g, siis\u00a0n\u00fc\u00fcd ainult 50\u2013150 g. Sel perioodil on v\u00e4ga t\u00e4htis olla f\u00fc\u00fcsiliselt\u00a0m\u00f5\u00f5dukalt aktiivne. Paras on jalutada normaalses tempos 5\u201310\u00a0kilomeetrit p\u00e4evas. Paastumise ajal ei sobi f\u00fc\u00fcsiline \u00fclekoormus,\u00a0n\u00e4iteks kiire jooksmine v\u00f5i aktiivne treening.<\/p>\n
Sisemise toitumise re\u017eiim on ainulaadse ravitoimega kogu\u00a0organismi jaoks. Paastu ajal aktiveerub ens\u00fcmaatiline ja \u00fcldadaptatsiooni\u00a0s\u00fcsteem (h\u00fcpotalamuse, neerupealiste ja teiste\u00a0hormoonide s\u00fcsteem) ning taastub rakkude s\u00fcsihappegaasi omastamine.\u00a0Ens\u00fcmaatilise s\u00fcsteemi all m\u00f5eldakse toidu ettevalmistamist\u00a0ja omastamist ens\u00fc\u00fcmide abil.<\/p>\n
Uuringute j\u00e4rgi kasvab esimese 24-tunnise paastumise j\u00e4rel\u00a0j\u00e4rsult hormoonide tootmine. Jutt on kasvuhormoonist, mis\u00a0v\u00e4hendab m\u00fcrkainete kogust organismis ja m\u00f5jub positiivselt\u00a0kilpn\u00e4\u00e4rmele, aktiveerib k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmehormooni ja sapi hapet ning\u00a0v\u00f5imaldab l\u00f5hustada rasvu. Kasvuhormoon ei lase tekkida tugeval\u00a0allergial, sest ta v\u00e4hendab allergia mediaatorite (\u00fclekandeaine)\u00a0taset organismis, nagu ka immuuns\u00fcsteemi koormust, taastades\u00a0viimase t\u00f6\u00f6. Ka neerupealised toodavad aktiivselt hormooni.<\/p>\n
Organismis v\u00f5ivad paastumise ajal toimuda j\u00e4rgmised biokeemilised\u00a0muutused:<\/p>\n
Esimese paastukuuri ajal l\u00e4heb organism sisemisele toidule \u00fcle\u00a0umbes viiendal p\u00e4eval, j\u00e4rgmiste paastude ajal juba kolmandal.\u00a0Kui paastuda korrap\u00e4raselt, suudab organism l\u00fclituda iga kord\u00a0sisemisele toidule kiiremini ja kergemini, sest organismil on\u00a0rakum\u00e4lu. Noortel tervetel inimestel algab \u00fcleminek sisemisele\u00a0toitumisele kiiremini, vanadel ja haigetel aeglasemalt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Organism saab sisemisele toitumisele \u00fcmber l\u00fclituda ainult\u00a0juhul, kui s\u00f6\u00f6misest t\u00e4ielikult loobuda. Toiduta elamise ajal\u00a0tekib organismis aineid, millest osa rakud omastavad ja osa\u00a0organism v\u00e4ljutab. Selle t\u00f5ttu muudavad verre sattuvad ained\u00a0vere pH-tasakaalu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7569,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[4,6,8,23],"class_list":["post-2296","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keha-ja-tervis","tag-dieet","tag-paast","tag-paastumine","tag-paastukuur"],"yoast_head":"\n