![\"\"](\"https:\/\/biospa.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/gunnar-aarma-73875765-300x200.jpg\")
Paastumine pole mingi moenarrus. Seda tunti ka igivanasti ja hinnati m\u00f5juva ravimina nii kehaliste kui ka ps\u00fc\u00fchiliste h\u00e4irete puhul.<\/p>\nGunnar Aarma. Maaleht \u00a008.09.16<\/p>\n
Paastumine pole mingi moenarrus. Seda tunti ka igivanasti ja hinnati m\u00f5juva ravimina nii kehaliste kui ka ps\u00fc\u00fchiliste h\u00e4irete puhul.<\/p>\n
Joogid pole ainsad, kes paastumist soovitavad. Peaaegu k\u00f5ik religioonid n\u00f5uavad seda keha ja hinge puhastamiseks.<\/p>\n
Piiblist loeme, et Kristus paastus 40 p\u00e4eva. Buddha, Mooses, Muhamed ning teised prohvetid ja p\u00fchakud toimisid samuti. Joogid kinnitavad, et pikk paast tugevdab, puhastab ja \u00f5ilistab meie vaimset mina, sest toidust hoidumisel on inimese ps\u00fc\u00fchikale tohutu m\u00f5ju.<\/p>\n
Vanadel kreeklastel oli tempel, kus paastujad v\u00f5isid olla kogu toidust hoidumise aja. Tihti viibisid seal riigimehed, et siis selge pea ja kirka vaimuga t\u00e4htsaid otsuseid langetada. K\u00fcllap oleksid maailma asjad paremini korras, kui t\u00e4nap\u00e4eva riigimehed, poliitikategelased ja diplomaadid samuti toimiksid.<\/p>\n
Paastumine pole sama mis n\u00e4lgimine<\/strong><\/p>\n Kui ravime paastumisega m\u00f5nda haigust, siis j\u00e4lgime otseselt looduse n\u00e4pun\u00e4iteid. Haige loom ei s\u00f6\u00f6 kunagi. Ainult inimene teeb seda, sest on tsivilisatsiooni t\u00f5ttu oma peened instinktid kaotanud. S\u00fc\u00fca siis, kui haigestunud organism tahab m\u00fcrgisest j\u00e4\u00e4gist lahti saada, on loomuvastane ja kahjulik.<\/p>\n Paastumine selleks, et organismi aidata ja ravida, on loogiline, m\u00f5istlik ja teaduslikult k\u00f5igiti p\u00f5hjendatud. Palavikuga s\u00fc\u00fca on suur rumalus, sest seeden\u00e4\u00e4rmed ei toimi siis normaalselt. Toiduained tekitavad sel juhul happeid, gaase ja m\u00e4danevaid aineid. Selle asemel et haiget toita, m\u00fcrgitavad need teda. Muidugi kestab haigus seet\u00f5ttu kauem. Jooga\u00f5petus v\u00e4idab, et inimesed, kes haiguse ajal paastuvad, tervenevad kaks korda kiiremini kui teised.<\/p>\n Ka valu ja tugeva \u00e4rrituse puhul, nagu vihastamine ja armukadedus, on parem s\u00f6\u00f6misest hoiduda. Sel ajal ei saa organism toitu \u00f5igesti kasutada.<\/p>\n Toidust loobumise korral rakendab inimorganism ise hulga kaitsereaktsioone, et energiat s\u00e4\u00e4sta. Seejuures pidurdatakse paljusid bioloogilisi protsesse, nende hulgas ka keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi funktsioone. T\u00e4ieliku paastu puhul kasutab organism toiduks kehas leiduvaid tagavarasid. T\u00e4htsamad organid nagu keskn\u00e4rvis\u00fcsteem ja s\u00fcda ei saa seejuures kunagi kahjustatud. Dr Nikolajevi arvates seisab paastumise peamine \u00fclesanne organismi vabastamises m\u00fcrgistest laguainetest ja liigsest rasvast, mis on kogunenud liigs\u00f6\u00f6mise, alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n M\u00f5ned inimesed peavad paastumist ekslikult n\u00e4lgimiseks, kuigi nende m\u00f5istete vahel on suur vahe. Mingi aeg paastuda (kui seda ei tehta usulistel motiividel) t\u00e4hendab hoiduda s\u00f6\u00f6misest ajal, kui inimese organism pole v\u00f5imeline toitu \u00f5igesti omastama. See on vabatahtlik tegevus, mille siht on tervis. N\u00e4lgides j\u00e4\u00e4me toidust ilma siis, kui meie organism seda h\u00e4dasti vajab.<\/p>\n Loodus hoolitseb selle eest, et keha kasutaks \u00e4ra ained, mida organismile k\u00f5ige v\u00e4hem tarvis l\u00e4heb. T\u00e4ieliku paastu v\u00e4ltel p\u00f5letab meie keha k\u00f5ik kudedes, n\u00e4\u00e4rmetes ja organites ladestatu (kaasa arvatud liha ja rasv), mis teda elutalitluses v\u00e4hem v\u00f5i rohkem segab. Raskete haigusjuhtumite korral on soovitatav paastuda arsti j\u00e4relevalve all, kes teab, kuidas esile kerkida v\u00f5ivaid t\u00fcsistusi ravida. Enamik inimesi aga teeb paastuaja l\u00e4bi ilma igasuguste h\u00e4ireteta ja tunneb ennast seejuures suurep\u00e4raselt.<\/p>\n Toidust loobumist ei tule siiski rangelt arstiteaduse seisukohalt ravivahendiks pidada. See annab kehale ainult v\u00f5imaluse ennast mittevajalikest ja m\u00fcrgistest ainetest vabastada ning teha p\u00f5hjaliku puhastuse. Paastumine on veel tuntud iluduskuurina, sest noorendab tervet organismi. Seejuures saavutame ilusa jume ja sileda naha.<\/p>\n Oluline on paastu \u00f5ige l\u00f5petamine<\/strong><\/p>\n Paastumisele aitab kaasa harmooniline ja r\u00f5\u00f5mus atmosf\u00e4\u00e4r. Tuleb p\u00fc\u00fcda olla koos inimestega, kes ettev\u00f5tmisse positiivselt suhtuvad. Isegi k\u00f5ige l\u00e4hemad inimesed ja head s\u00f5brad v\u00f5ivad kahju teha, kui tunnevad muret n\u00e4lginud v\u00e4limuse, mahav\u00f5tmise ja muude toidust loobumise ajal esinevate s\u00fcmptomite p\u00e4rast. Hirm ja mure m\u00f5juvad paastujale halvasti. Tuleb ka puhast ja v\u00e4rsket \u00f5hku hingata. Eelistatud on pehme kliima.<\/p>\n Paastu ajal pole soovitatav s\u00fclge alla neelata, sest see on k\u00fcllastunud m\u00fcrkainetest, mida keha sel ajal eritab. S\u00fcljes sisalduv hape m\u00f5jub halvasti hambavaabale. Kasulik on mitu korda p\u00e4evas suud veega loputada. Seejuures tuleb aga hoolt kanda, et sellest veest midagi alla ei neelataks.<\/p>\n P\u00e4eva jooksul on soovitatav juua v\u00e4ikeste lonksudega kolm kuni viis klaasi vett. Kui keha muutub liiga toksiliseks, v\u00f5ib veele lisada \u00fcks kuni kolm lusikat\u00e4it v\u00e4rske sidruni mahla.<\/p>\n Paastumise ajal v\u00f5ib rahulikult j\u00e4tkata vaimset ja kergemat f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d. Esimese kolme p\u00e4eva jooksul esineb (t\u00f5en\u00e4oliselt) s\u00f6\u00f6giaegadel kerget peap\u00f6\u00f6ritust ja n\u00e4ljatunnet. Seej\u00e4rel kaob aga igasugune vajadus toidu j\u00e4rele. Sel ajal v\u00f5tab inimene maha ja j\u00e4\u00e4b k\u00f5hnaks. Viiendal p\u00e4eval esineb harilikult s\u00fcdamekloppimist ja k\u00e4ed-jalad tunduvad k\u00fclmad. See on normaalne ega tohiks anda p\u00f5hjust muretsemiseks.<\/p>\n Uuesti s\u00f6\u00f6ma hakkamine on raskem ja t\u00e4htsam kui paastumine ise. See peab toimuma v\u00e4ga ettevaatlikult ja j\u00e4rk-j\u00e4rgult, et v\u00e4ltida soolte krampe ja t\u00f5sisemaid h\u00e4ireid.<\/p>\n Enne paastumise l\u00f5petamist on soovitatav n\u00e4rida t\u00fckikest musta leiba, kuid seda mitte alla neelata. Siis juua pisut vett ja hiljem umbes 50 g puuviljamahla. Tunni aja p\u00e4rast uuesti vett ja mahla. L\u00f5unaks ja \u00f5htueineks \u00fcks tassit\u00e4is l\u00e4bikurnatud l\u00e4bipaistvat soolata ja v\u00f5ita keedetud aedviljasuppi. L\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6gi vahel v\u00f5ib juua \u00fchest suurest \u00f5unast tehtud mahla.<\/p>\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval lisandub sellele toidusedelile pisut aedviljaputru ja enne magama heitmist viis lusikat\u00e4it v\u00e4rsket \u00f5unaputru. Kolmandal p\u00e4eval v\u00f5ib s\u00fc\u00fca viilu r\u00f6stitud nisuleiba ja l\u00f5unaks keedetud aedvilja. \u00d5htuks keedetud aedvilja, \u00fcks riivitud peet ja puuvilja. Piima ja -toodetega on soovitatav alustada alles kolmandal p\u00e4eval. M\u00f5ned inimesed ei suhtu paastu l\u00f5petamisse nii rangelt ja s\u00f6\u00f6vad juba teisel n\u00e4dalal oma harilikke toite.<\/p>\n Alustada v\u00f5ib ka \u00fchest p\u00e4evast<\/strong><\/p>\n Kui paastutakse raviotstarbel, ei maksa lakata enne, kui keel on t\u00e4iesti puhas ja s\u00fclg kaotanud m\u00f5ru maitse. V\u00f5ib muidugi juhtuda, et paastumine on tarvis mingil p\u00f5hjusel varem l\u00f5petada. See peab j\u00e4\u00e4ma siiski arsti otsustada.<\/p>\n Paastumise ajal eritab keha nahapooride kaudu m\u00fcrkaineid. Keha l\u00f5hn on seet\u00f5ttu m\u00f5nikord eemalet\u00f5ukav. Seda muidugi juhul, kui organismi on kogunenud liiga palju m\u00fcrkaineid.<\/p>\n Kaalus mahav\u00f5tmine \u00e4rgu kedagi rahutuks tehku, sest normaalne kaal taastub hiljem kiiresti. N\u00e4ljatunde, peap\u00f6\u00f6rituse, s\u00fcdamekloppimise ja muude h\u00e4irete korral aitab kiiresti ja t\u00f5husalt m\u00f5ni lonks vett, millesse on lisatud v\u00e4rsket sidrunimahla ja paar lusikat\u00e4it mett.<\/p>\n Soovitatav on paastuda igal aastal v\u00e4hemalt \u00fcks kord (umbes kaheksa p\u00e4eva).<\/p>\n Nende ridade \u00fclesanne pole kedagi \u00fcmber r\u00e4\u00e4kida ega veenda. \u00c4rgu hakaku keegi paastuma enne, kui on l\u00f5plikult veendunud selle kasulikkuses. Kui on otsusele j\u00f5utud, tuleb selleks luua \u00fclalmainitud tingimused. J\u00e4tame ka meelde, et esimesed kolm p\u00e4eva on k\u00f5ige t\u00fclikamad.<\/p>\n Kui raha on otsas, teeme naisega m\u00f5lemad paastu. Kasulik rahakotile ja tervisele. Teen iga kvartali tagant k\u00fcmnep\u00e4evase ravipaastu. Nii et minul on k\u00fcll imelik kuulata, kui pension\u00e4rid r\u00e4\u00e4givad, et toiduks ei j\u00e4tku raha. Ei mina ega mu naine ole 30 aasta jooksul haiged olnud. \u00dckski haigus mind ei v\u00f5ta ja k\u00fcllap ka mitte AIDS. K\u00fcsimus on selles, et immuunsus oleneb eluj\u00f5ust, biov\u00e4ljast (iseloomustab inimese tervise, eetilisuse, moraali ja vaimsuse kvaliteeti).<\/p>\n K\u00fcmnep\u00e4evast paastu pole omal k\u00e4el m\u00f5tet alustada. V\u00f5iks esmalt v\u00f5tta \u00fche p\u00e4eva, n\u00e4iteks esmasp\u00e4eva. Teisip\u00e4eval v\u00f5iks siis juba s\u00fc\u00fca. Kui see sobib, proovida kahe p\u00e4evaga. Magu puhkab, kilod kahanevad ja tervis paraneb. Arvan, et ka meeleolu. Muidugi on see enese\u00fcletamine, aga kui sellest koormast vabanete, hakkab m\u00f5te liikuma, m\u00e4lu paraneb, taiplikkus suureneb.<\/p>\n