S\u00f6\u00f6d hommikus\u00f6\u00f6gi \u00e4ra ja juba enne l\u00f5unat tahaks midagi n\u00e4ksida. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6mist on korraks parem, aga \u00fcsna varsti vajub olemine j\u00e4lle \u00e4ra. Pea on paks, keskendumine hajub, energia k\u00f5igub. P\u00e4rastl\u00f5unast saab aeg, mis tuleb lihtsalt \u00fcle elada. Samal ajal tundub, et keha ei reageeri enam nii nagu varem: kaal t\u00f5useb kergemini, eriti tekib liigset rasva k\u00f5hupiirkonda<\/strong>, ning isegi siis, kui p\u00fc\u00fcad s\u00fc\u00fca v\u00e4hem ja rohkem liikuda, ei tule tulemused enam nii lihtsalt.<\/p>\n Seda k\u00f5ike on lihtne selgitada stressi, vanuse v\u00f5i kiire elutempoga. M\u00f5nikord ongi neil oma roll. Kuid v\u00e4ga sageli on taustal veel midagi muud \u2014 vaikne nihe ainevahetuses<\/strong>.<\/p>\n Keha on loodud energiat k\u00e4sitlema kindlas r\u00fctmis. Sa s\u00f6\u00f6d, energiatase t\u00f5useb, keha kasutab vajaliku \u00e4ra ja liigub seej\u00e4rel tagasi tasakaalu. Aga aja jooksul v\u00f5ib see r\u00fctm muutuda.<\/p>\n Sage s\u00f6\u00f6mine, vahepalad, rafineeritud s\u00fcsivesikud ja suhkur, v\u00e4hene liikumine, kehv uni ning pidev stress koormavad s\u00fcsteemi, mis reguleerib veresuhkrut ja insuliini. Alguses tuleb keha sellega toime. Ta kompenseerib. Sageli nii h\u00e4sti, et v\u00e4liselt ei paista veel midagi valesti olevat.<\/p>\n Aga tasapisi peab keha sama t\u00f6\u00f6 tegemiseks \u00fcha rohkem pingutama. Insuliini toodetakse rohkem, energia talletub kergemini ja s\u00fcsteem muutub v\u00e4hem tundlikuks. Nii hakkabki kujunema insuliiniresistentsus<\/strong>.<\/p>\n Insuliiniresistentsus ei teki tavaliselt j\u00e4rsku. Enamasti hiilib see ligi vaikselt ja m\u00e4rkamatult. Esimesed m\u00e4rgid v\u00f5ivad olla:<\/p>\n Need m\u00e4rgid ei r\u00e4\u00e4gi lihtsalt tahtej\u00f5u puudusest. Need on m\u00e4rgid sellest, et keha energiakasutus ei toimi<\/strong> enam nii sujuvalt kui varem.<\/p>\n Insuliiniresistentsus ei m\u00f5juta ainult kehakaalu v\u00f5i veresuhkrut. Sama s\u00fcsteem, mis reguleerib energiat, m\u00f5jutab ka hormoone, p\u00f5letikutaset, verevarustust ja \u00fcldist ainevahetust.<\/p>\n Naistel v\u00f5ib see v\u00e4ljenduda<\/strong> ebaregulaarse ts\u00fckli, ovulatsioonih\u00e4irete, viljakusprobleemide v\u00f5i PCOS-ina.<\/strong> Perimenopausis v\u00f5ib pilt muutuda eriti segaseks, sest uneh\u00e4ired, meeleolumuutused, tugevamad isud ja k\u00f5hupiirkonda kogunevad \u00fcleliigsed kilod v\u00f5ivad n\u00e4ida lihtsalt hormonaalse muutusena, kuigi taustal v\u00f5ib olla ka insuliiniresistentsus.<\/p>\n Meestel v\u00f5ib see avalduda libiido langusena, v\u00e4hem stabiilse erektsioonina<\/strong> v\u00f5i tundena, et keha ei reageeri enam p\u00e4ris samamoodi nagu varem. Ka need v\u00f5ivad olla m\u00e4rgid s\u00fcgavamast ainevahetuslikust nihkest.<\/p>\n Kui insuliiniresistentsus s\u00fcveneb, v\u00f5ib see aja jooksul suurendada riski prediabeediks, 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediks, rasvmaksahaiguseks, k\u00f5rgeks verer\u00f5huks ja s\u00fcdame-veresoonkonnahaigusteks.<\/p>\n Enamasti p\u00fc\u00fctakse olukorda parandada sellega, et pingutatakse lihtsalt rohkem: s\u00fc\u00fcakse v\u00e4hem, peetakse ranget dieeti, tehakse rohkem trenni, surutakse n\u00e4lg alla.<\/p>\n Aga kui probleem peitub selles, kuidas keha energiat kasutab ja talletab<\/strong>, siis ainult tahtej\u00f5ust sageli ei piisa. Keha v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da varumise re\u017eiimi. Ta talletab energiat. Selle asemel, et teha see k\u00e4ttesaadavaks ajule, lihastele ja stabiilsele enesetundele.<\/p>\n Seep\u00e4rast v\u00f5ibki tunduda, et Sa teed k\u00f5ike \u00f5igesti, aga muutust ei ole<\/strong>.<\/p>\n Muutuma ei pea ainult see, mida Sa s\u00f6\u00f6d. Muutuma peab ka see, millistes tingimustes keha energiat t\u00f6\u00f6tleb.<\/p>\n Siin tuleb m\u00e4ngu ravipaast<\/strong>.<\/p>\n Ravipaast ei ole karistus ega enese n\u00e4ljutamine. Selle m\u00f5te on anda kehale paus pidevast seedimisest ja pidevast energia sissevoolust. Just see paus v\u00f5ib olla see, mida keha t\u00e4nap\u00e4eva elur\u00fctmis k\u00f5ige rohkem vajab.<\/p>\n Kui keha ei saa kogu aeg uut energiat peale, hakkavad tasapisi muutuma mitmed olulised protsessid: insuliinitase saab langeda, talletatud energia muutub k\u00e4ttesaadavamaks, n\u00e4ljasignaalid rahunevad ja energiataset on kergem stabiilsena hoida . Keha liigub talletamiselt kasutamise suunas<\/strong>.<\/p>\n Paastu ajal saab toimida ka autofaagia<\/strong> \u2014 keha loomulik puhastus- ja taastumisprotsess, mille k\u00e4igus lagundatakse ja taaskasutatakse kahjustunud v\u00f5i mittevajalikke rakulisi komponente. See ei ole imevahend, kuid see on \u00fcks p\u00f5hjusi, miks paast v\u00f5ib toetada keha s\u00fcgavamat taastumist.<\/p>\n Muidugi ei ole ravipaast ainus oluline tegur. Liikumine aitab lihastel gl\u00fckoosi paremini kasutada. Uni toetab hormonaalset tasakaalu. Stressi v\u00e4hendamine aitab v\u00e4hendada kortisooli m\u00f5ju.<\/p>\n Ravipaastu v\u00e4\u00e4rtus seisneb selles,<\/strong> et see ei p\u00fc\u00fca panna keha samades tingimustes paremini toimima, vaid muudab<\/strong> neid tingimusi<\/strong>. See annab kehale pausi, mida tal t\u00e4nap\u00e4evases elur\u00fctmis sageli v\u00e4ga vaja on.<\/p>\n Ja just seep\u00e4rast v\u00f5ib ravipaast olla paljude jaoks hetk, kus miski hakkab l\u00f5puks p\u00e4riselt muutuma. N\u00e4lg rahuneb. M\u00f5te muutub kirkamaks. Energia muutub \u00fchtlasemaks. Ja keha ei tundu enam vaenlane, vaid miski, millega saab j\u00e4lle koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n Sageli algab esimene p\u00e4ris nihe hoopis sellest hetkest, kui Sa l\u00f5petad enda s\u00fc\u00fcdistamise<\/strong>.<\/p>\n Kui v\u00e4simus, magusaisu, k\u00f5hupiirkonda kogunev rasv, k\u00f5ikuv enesetunne v\u00f5i muutused libiidos ei ole lihtsalt “Sinu s\u00fc\u00fc\u201d, vaid keha m\u00e4rguanded, siis muutub ka enesehinnag. Ja kui miski hakkab l\u00f5puks m\u00f5istlik tunduma, on sellega v\u00f5imalik p\u00e4riselt tegelema hakata.<\/p>\n Insuliiniresistentsus ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6. Aga see ei t\u00e4henda, et sellega ei saaks midagi teha.<\/p>\n Vaikset nihet kehas on v\u00f5imalik m\u00e4rgata. Ja kui seda \u00f5igel ajal m\u00e4rgata, on v\u00f5imalik ka suunda muuta.<\/p>\n Liina Molenaars-Trofimova<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00f5ib-olla on see tunne Sulle tuttav. S\u00f6\u00f6d hommikus\u00f6\u00f6gi \u00e4ra ja juba enne l\u00f5unat tahaks midagi n\u00e4ksida. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6mist on korraks parem, aga \u00fcsna varsti vajub olemine j\u00e4lle \u00e4ra. Pea on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":97930,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[],"class_list":["post-97819","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keha-ja-tervis"],"yoast_head":"\nMis kehas toimub?<\/h2>\n
Kuidas see endast m\u00e4rku annab?<\/h2>\n
\n
Asi ei puuduta ainult kaalu<\/h2>\n
Miks on seda nii raske muuta?<\/h2>\n
Mis tegelikult aitab?<\/h2>\n
Ravipaast ei tee k\u00f5ike \u00fcksi<\/h2>\n
Esimene muutus ei pruugi olla ainult kehas<\/h2>\n