![\"\"](\"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/Toitumine-300x200.jpg\")
Toiduliidu poolt 2008. aastal\u00a0tehtud tarbijauuring n\u00e4itab,\u00a0et Eesti naiste jaoks v\u00f5rdub\u00a0tervislik toitumine rohke\u00a0puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade ning\u00a0v\u00e4ikese rasvasisaldusega\u00a0toidu tarbimisega, samuti\u00a0toidu kodumaisuse ja tasakaalustatusega.\u00a0Eesti meeste\u00a0jaoks on olulisem toitumise\u00a0regulaarsus, mitmekesisus,\u00a0toiduainete puhtus ja\u00a0looduslikkus.<\/p>\n
Toidust ja jookidest saadav\u00a0energia on organismile vajalik\u00a0elutegevuseks. Energiat tuleb\u00a0saada just nii palju, kui kulutatakse.\u00a0P\u00f5hiainevahetuseks vajaminevat
\nenergiat kasutab organism\u00a0hingamiseks, s\u00fcdame\u00a0t\u00f6\u00f6ks, kehatemperatuuri s\u00e4ilitamiseks\u00a0ja muudeks eluvajalikeks\u00a0funktsioonideks. Energiat\u00a0l\u00e4heb tarvis ka toidu seedimiseks\u00a0ja omastamiseks (mis\u00a0on omakorda vajalik organismi\u00a0kasvamiseks ja kudede uuendamiseks)\u00a0ning inimese kehaliseks\u00a0ja vaimseks tegevuseks.<\/p>\n
Valkude p\u00f5hi\u00fclesanne on organismi\u00a0kasvamise, ehituse ja\u00a0arengu tagamine.\u00a0Praktiliselt k\u00f5ik ens\u00fc\u00fcmid\u00a0ning osad hormoonid on valgulise\u00a0koostisega. Valgud osalevad\u00a0aktiivselt antikehade\u00a0tootmises ja tagavad organismi\u00a0tugeva ning toimiva immuuns\u00fcsteemi,\u00a0samuti osalevad nad\u00a0paljude \u00fchendite transpordil.
\nLoomset p\u00e4ritolu valkude parimateks allikateks on muna,\u00a0piimatooted (nt kohupiim,\u00a0juust, kodujuust), kala, linnuliha,\u00a0liha. Taimset p\u00e4ritolu valkude
\nparimateks allikateks on\u00a0kaunviljad, p\u00e4hklid, seemned\u00a0ja teraviljatooted.<\/p>\n
Rasvade p\u00f5hi\u00fclesanne on\u00a0energia andmine ning energia\u00a0talletamine organismis, nad\u00a0v\u00f5tavad osa kasvuprotsesside\u00a0ja muu elutegevuse reguleerimisest.
\nRasvad on asendamatute\u00a0pol\u00fck\u00fcllastumata rasvhapete\u00a0ja rasvlahustuvate vitamiinide\u00a0allikaks ning samaaegselt\u00a0on nad vajalikud nende imendumiseks.
\nFosfolipiidid kuuluvad\u00a0k\u00f5ikide kudede ja rakkude membraanide ehitusse, suuremal\u00a0hulgal on neid n\u00e4rvikoes\u00a0ja ajurakkudes. Kolesterool on\u00a0vajalik sapphapete, steroidhormoonide\u00a0(sh ka suguhormoonid) s\u00fcnteesiks ja tema s\u00fcnteesimine seostub ka vitamiini\u00a0D s\u00fcnteesiga inimorganismis.<\/p>\n
Kolesterooli ainevahetus\u00a0panustab seega ka vitamiini D\u00a0s\u00fcnteesi inimorganismis.\u00a0K\u00fcllastunud rasvhappeid\u00a0saame rohkem n\u00e4htava v\u00f5i peiterasvaga\u00a0lihatoodetest (n\u00e4iteks\u00a0viinerid, vorstid) ja rasvastest\u00a0piimatoodetest (r\u00f5\u00f5sk ja\u00a0vahukoor, v\u00e4ga rasvased juustud,\u00a0v\u00f5i). Mono- ja pol\u00fck\u00fcllastumata\u00a0rasvhapete allikad on kala,
\np\u00e4hklid ja seemned, toidu\u00f5lid\u00a0(v.a palmi- ja kookos\u00f5lid),\u00a0linnuliha.<\/p>\n
Kui toote koostise loetelus\u00a0esineb viide osaliselt h\u00fcdrogeenitud\u00a0taimerasvale, siis v\u00f5ib\u00a0selline toode sisaldada transrasvhappeid.\u00a0Kolesteroolirikkamad toidud
\non rupskid (nt maks).\u00a0Taimset p\u00e4ritolu toidus kolesterooli\u00a0ei ole.
\nS\u00fcsivesikud on organismi\u00a0p\u00f5hiline energiaallikas, kattes\u00a0reeglina umbes poole kogu\u00a0organismi energiavajadusest.\u00a0S\u00fcsivesikud kuuluvad rakkude,\u00a0kudede, paljude hormoonide\u00a0ja antikehade koostisesse\u00a0ning nad osalevad er\u00fctrots\u00fc\u00fctides\u00a0veregrupi m\u00e4\u00e4ramises.\u00a0S\u00fcsivesikutel on inimorganismis\u00a0varuaine roll \u2013 maksas
\nja lihastes talletatav gl\u00fckogeen\u00a0on ajutine gl\u00fckoosi tagavara,\u00a0mida organism saab vastavalt\u00a0vajadusele h\u00f5lpsasti kasutada.\u00a0S\u00fcsivesikute piisav olemasolu
\norganismis on eelduseks rasvade\u00a0normaalsele ainevahetusele.\u00a0S\u00fcsivesikuteks on t\u00e4rklis,\u00a0suhkrud ja kiudained.<\/p>\n
Praktiliselt k\u00f5ik kiudained meie toidus on taimset p\u00e4ritolu.\u00a0Kiudained on vajalikud\u00a0t\u00e4isk\u00f5hutunde tekkimiseks ja\u00a0hoidmiseks, j\u00e4mesoole mikrofloora
\nnormaalseks toimimiseks\u00a0ja seel\u00e4bi seedes\u00fcsteemi\u00a0korrashoidmiseks, vere gl\u00fckoosi- ning kolesteroolitaseme\u00a0normaliseerimiseks.<\/p>\n
Peamised looduslikud s\u00fcsivesikute\u00a0allikad on teraviljatooted,\u00a0kartul, k\u00f6\u00f6giviljad.\u00a0Puuviljad ja marjad, puuviljaja\u00a0marjamahl ning piim annavad\u00a0samuti suhkruid (mono- ja\u00a0disahhariide).
\nT\u00e4rkliserikasteks toitudeks \u00a0on teraviljatooted, kartul ning\u00a0osad k\u00f6\u00f6giviljad (nt kaunviljad,\u00a0k\u00fc\u00fcslauk). Kiudaineid sisaldavad\u00a0enim teraviljatooted (eriti\u00a0t\u00e4isteratooted), neile j\u00e4rgnevad\u00a0puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad (eriti kaunviljad)\u00a0ning marjad.
\nLisatavaid suhkruid sisaldavad\u00a0peamiselt pagari- ja\u00a0kondiitritooted (nt kommid,\u00a0\u0161okolaadid,saiakesed, koogid),\u00a0magusad joogid, magustatud\u00a0piimatooted.
\nVesi on organismile asendamatu,\u00a0omamata samas energeetilist\u00a0v\u00e4\u00e4rtust. Vees lahustub\u00a0rohkem aineid kui \u00fcheski\u00a0teises teadaolevas looduslikus\u00a0lahustis.
\nEnamik rakkudes toimuvatest\u00a0keemilistest reaktsioonidest\u00a0vajavad toimumiseks vett.\u00a0Vett on vaja toitainete j\u00f5udmiseks\u00a0k\u00f5igi keharakkudeni.<\/p>\n
Tekst p\u00f5hineb Eesti toitumis- ja toidusoovitustel.
\nVaata ka toitumine.ee<\/a> kodulehte.<\/p>\n