{"id":3410,"date":"2017-04-10T14:55:59","date_gmt":"2017-04-10T11:55:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.loodus.net\/?p=3410"},"modified":"2021-02-01T17:41:46","modified_gmt":"2021-02-01T15:41:46","slug":"paiseleht-ajab-koha-ja-nohu-minema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/paiseleht-ajab-koha-ja-nohu-minema\/","title":{"rendered":"Paiseleht ajab k\u00f6ha ja nohu minema"},"content":{"rendered":"

\"\"Paiseleht (Tussilago farfara<\/em>) on taim, kelle lehti ja \u00f5isi soovitasid astmahaigetel suitsetada arstid juba vanas Kreekas ja Roomas. K\u00fclmetushaiguste korral on paiseleht asendamatu: temaga on ravitud kurgup\u00f5letikku, k\u00f6ha, bronhiiti.<\/p>\n

\n

Nohu algul pandi paiselehepuru p\u00f5lema ja hingati suitsu sisse. Sama v\u00f5te aitab ka kroonilise nohu korral.<\/p>\n

Paiseleht \u00f5itseb m\u00e4rtsist maikuuni ja alles mais, p\u00e4rast \u00f5itsemist, ilmuvad ta p\u00e4rislehed. Seet\u00f5ttu kandis ta keskajal huvitavat nime Filius ante patrem<\/em> \u2013 poeg enne isa. Leht on pealtpoolt sile, k\u00fcpseroheline, alt aga sametiselt viltjas-valkjas. See kajastub ka paiselehe ladinakeelses nimes: Tussis<\/em> (k\u00f6ha), agere<\/em> (\u00e4ra ajama), farfara<\/em> (jahu).<\/p>\n

\u00d5isi kogutakse aprillis-mais, lehti kogutakse juunis-juulis, kuivatatakse \u00f5hukese kihina \u00f5hurikkas kohas varjus. Lehed sisaldavad m\u00f5rugl\u00fckosiide, eeterlikke \u00f5lisid, ts\u00fcklilist faradiooli, arnidiooli, f\u00fctosteriine, vitamiine P, C, ja A ning orgaanilisi happeid. Paiselehe steroid\u00fchendite rikkus kindlustab talle omaduse stimuleerida immuuns\u00fcsteemi, mis on t\u00e4htis pahaloomuliste krooniliste haiguste raviks.<\/p>\n

T\u00e4nu taime keemilise koostise rikkusele on tal tugev p\u00f5letikuvastane toime. Vene rahvameditsiinis on paiselehega ravitud neeru- ja kusep\u00f5iep\u00f5letikku, sapip\u00f5iehaigusi, furunkuloosi. Soome rahvameditsiinis on esile t\u00f5stetud taime valuvaigistavaid omadusi, eriti reumavalude taandamiseks.
\nMeie rahvameditsiin tunneb paiselehte kui nahap\u00f5letike ja tursete v\u00e4hendajat, temaga on ravitud k\u00fclmetushaigusi ja seedekulgla p\u00f5letikku.<\/p>\n

K\u00fclmetushaiguste puhul valmistatakse paiselehest t\u00f5mmis. V\u00f5etakse teelusikat\u00e4is \u00fcrti, lisatakse kaks klaasi keeva vett, keedetakse \u00f5rnal tulel 5 minutit ja lastakse t\u00f5mmata 10 minutit soojas. Juuakse pool klaasi korraga 2-4 korda p\u00e4evas.<\/p>\n

Kroonilise k\u00f6ha ja bronhiidi korral valmistatakse kevadel v\u00e4rsketest lehtedest ja \u00f5itest mahl, mis lahjendatakse sooja veega (1:1) ja kuumutatakse 1 minut. V\u00f5etakse sisse 1 supilusikat\u00e4is 3 korda p\u00e4evas peale s\u00f6\u00f6ki. See ravikuur kestab 7-10 p\u00e4eva.<\/p>\n

V\u00e4rskeid lehti v\u00f5ib paigutada kompressina paistetanud liigestele (hoida soojas).
\nNoortest lehtedest saab kevadel valmistada salatit ja suppi.<\/p>\n

Retsept. Kroonilise bronhiidi ja k\u00f6ha korral. V\u00f5tta 1 supilusikat\u00e4is \u00fcrti, lisada klaas keeva vett, lasta soojas t\u00f5mmata pool tundi ja tarvitada 2 supilusikat\u00e4it korraga 4 korda p\u00e4evas. Sama r\u00fc\u00fcp (jahedalt) v\u00f5tab \u00e4ra k\u00f5huvalu.<\/p>\n

Allikas: “Aed ja mets kui apteek”, Aili Paju, Maalehe Raamat<\/em><\/p>\n

Allikas: maakodu.delfi.ee<\/a><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paiseleht (Tussilago farfara) on taim, kelle lehti ja \u00f5isi soovitasid astmahaigetel suitsetada arstid juba vanas Kreekas ja Roomas. K\u00fclmetushaiguste korral on paiseleht asendamatu: temaga on ravitud kurgup\u00f5letikku, k\u00f6ha, bronhiiti. Nohu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7398,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_members_access_role":[],"_members_access_error":""},"categories":[89],"tags":[],"class_list":["post-3410","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keha-ja-tervis"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3410","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3410"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3410\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7398"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3410"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3410"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/fl2026\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3410"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}