![\"\"](\"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2019\/07\/Lipiidid-300x200.jpg\")
Lind teab, millega toita oma poegi ja mida s\u00fc\u00fca ise, et olla terve ja isegi niiv\u00f5rd tugev, et omal j\u00f5ul lennata l\u00f5unasse. Putukas teab, mida s\u00fc\u00fca, karu teab, j\u00e4nes teab, hunt teab, isegi pisikene pisik teab, mis on talle hea ja mis halb,\u00ad ainult inimene paha-tihti mitte.<\/p>\n
R\u00f5\u00f5m, eluj\u00f5ud, naudingud p\u00e4rinevad \u00f5igesti valitud toidust. Vale\u00a0toiduvalik kurnab, koguni haigestab.<\/p>\n
Sageli inimene sureb viimaks sellesse, mida s\u00f6\u00f6b. Suurimad tapjad,\u00a0s\u00fcdame ja veresoonkonna haigused, tulevad toidust ja muustki, mille\u00a0inimene ise on endale valinud, uskudes, et tema valikud on head ja\u00a0\u00f5iged, kuid r\u00e4ngasti eksides. (Kuidas saab riigiasjades liberaalselt usaldada inimese vabu valikuid, kui inimene s\u00fc\u00fceski ei tea, mis talle hea on?)<\/p>\n
\nEi ole teada, millal ja kuhu on l\u00e4inud kaotsi inimese loomulikud vaistud, v\u00f5ime eristada kohast ja kohatut, head ja halba, s\u00f6\u00f6davat ja s\u00f6\u00f6damatut, tervislikku ja kahjulikku. Aga kas inimene \u00fcldse tahabki seda? Kas s\u00f6andab inimene kaugemate eesm\u00e4rkide, tervise ja meelerahu ees tuua ohvriks s\u00f6\u00f6misl\u00f5bu ja maitsmishimu?<\/p>\n
Ameerika arstiteadlane Dean Ornish California \u00fclikoolist ning Sausalito\u00a0Preventiivmeditsiini instituudist (California, USA) tegi aastatel 1986\u00a0kuni 1992 vapustava avastuse. Ta selgitas v\u00e4lja kuus aastat kestnud\u00a0korrektse metoodikaga katses haigetega, et on siiski olemas abin\u00f5u, mis\u00a0suudab seda, millega pole hakkama saanud isegi \u00fched kallimad kaasaegsed\u00a0vererasvu v\u00e4hendavad arstirohud, nimelt puhastada veresooni lupjumisest.\u00a0See abin\u00f5u on eluviisi muutev ehk dieetravi: 10%-lise rasvasisaldusega\u00a0taimetoitlus, m\u00f5\u00f5dukas kehaline koormus, jooga-t\u00fc\u00fcpi stressimaandamise\u00a0harjutused, ps\u00fchholoogiline grupitreening ning suitsetamisest hoidumine.<\/p>\n
Peamine ravitegur, nagu selgus, on aastaid kestev taimetoitlus.\u00a0S\u00fcdameveresooni kontrastainega r\u00f6ntgenikiirtevihus uurides ilmnes, et\u00a0sellise raviga saavutati esmakordselt teadusajaloos inimpatsientidel\u00a0veresooneseinte lubinaastude taandareng ja soonevalendiku avardumine.\u00a0Samal ajal haigetel, kes tarvitasid kalleid rasvuv\u00e4hendavaid ravimeid ja\u00a0j\u00e4rgisid tavap\u00e4raseid toitumissoovitusi, lupjusid veresooned edasi.\u00a0Sellest kirjutas viimati The Journal of the American Medical Association\u00a016. detsembril 1998. Geniaalne, lihtne, odav, k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav\u00a0ravimeetod. “Kuid ometi k\u00f5lbmatu,” nentisid oponendid. “Liiga\u00a0radikaalne. Ei ole humaanne ahistada inimese vabadust s\u00fc\u00fca seda, mida ta\u00a0tahab. Aastatepikkuse dieedipidamise piinade asemel on hoopis lihtsam\u00a0saata haige operatsioonile, kui tema veresooned on rasvadest umbes, ja\u00a0veresooned lihtsalt v\u00e4lja vahetada.”<\/p>\n
\u00dches anekdoodis pikaealisest palutakse saja-aastasel r\u00e4\u00e4kida, kuidas on\u00a0ta nii kaua suutnud s\u00e4ilitada tervise.”Ei ole ma liialdanud toidu,\u00a0alkoholi ega naistega ja suitsetanud pole kunagi.” \u00ad “Aga mille nimel\u00a0siis nii kaua elada?”<\/p>\n
“Ennem surm kui tervislikud eluviisid,” on \u00fche ellusuhtumise moto. Kuid\u00a0see ellusuhtumine hakkab muutuma, sest arusaamine tervisest on muutunud.<\/p>\n
Terve olla ei t\u00e4henda \u00fcksnes surra raugaeas k\u00f5busa ja tervena; olla\u00a0terve ei t\u00e4henda \u00fcksnes v\u00e4ltida aeglast kustumist mitme aastak\u00fcmne\u00a0jooksul elu teise poole kroonilistes haigustes; olla terve t\u00e4hendab\u00a0ennek\u00f5ike olla viljakam, v\u00f5imekam, tugevam, r\u00f5\u00f5msam juba t\u00e4na ja nii iga\u00a0p\u00e4ev kuni etteantud aja l\u00f5puni.<\/p>\n
Toitumisteadlased on veendunud, et k\u00f5ige olulisem \u00fcldises elamise\u00a0kunstis on \u00f5ige toidu valik.<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjus, miks paljude riikide valitsused tegelevad innukalt\u00a0tervislike eluviiside ja sealhulgas tervisliku toitumise edendamisega on\u00a0asjaolu, et olla terve on odavam kui olla haige. Mida rohkem on\u00a0\u00fchiskonnas haigeid inimesi, seda v\u00e4hem suudavad nad t\u00f6\u00f6d teha ning seda\u00a0rohkem tuleb kulutada nende ravimisele.<\/p>\n
Tervisliku toitumise soovitustega hakati maailmas t\u00f5sisemalt tegelema\u00a0umbes pool sajandit tagasi. T\u00e4naseks on mitmesugused toitumisjuhised\u00a0teinud l\u00e4bi suure arengu. Ja mis k\u00f5ige huvitavam, lausa uskumatu ja\u00a0k\u00f5igile ootamatu: ei olegi leidnud kinnitust skeptikute maksiim “Mitte\u00a0miski, mis on maitsev, ei ole tervislik ja mitte miski, mis on\u00a0tervislik, ei ole maitsev.” Tuleb v\u00e4lja, et tervislik toitumine mitte\u00a0ainult ei ole vastik, vaid on lausa maitsev, lihtne, k\u00e4ep\u00e4rane ja odav.
\nTervislik toitumine ei ole rikaste privileeg, kuid k\u00e4ttesadav on ta\u00a0siiski vaid neile, kel j\u00e4tkub haridust, tarkust ja arukust ning\u00a0valmidust \u00f5ige pisutki \u00fcmber kujundada oma v\u00e4\u00e4rtoitumisega rikutud\u00a0maitset. See on v\u00f5ibolla veel k\u00f5ige raskem. Sest maitse \u00fcle ju ei\u00a0vaielda, vaid lausa tapeldakse ja peetakse s\u00f5du. \u00d5ieti on ju s\u00f5jadki\u00a0olnud v\u00f5itlus paremate s\u00f6\u00f6damaade p\u00e4rast.<\/p>\n
\u00d5ige toitumise saladus<\/strong><\/p>\n Kokaraamatuid, mitmesuguseid dieete ja toitumis\u00f5petusi on mustmiljon.\u00a0Igasugused dieedipidajad kogunevad hordidesse ning v\u00f5itlevad noa ja\u00a0kahvliga teise dieediusu hordide vastu. “Lihas\u00f6\u00f6jad surevad sellesse,\u00a0mida nad s\u00f6\u00f6vad,” kisendavad \u00fched. “Taimetoitlus on vaheastmeks teel\u00a0mullatoitlusele,” parastavad teised. “\u00c4rge kandke karusnahku ega s\u00f6\u00f6ge\u00a0p\u00e4rmi ega mett, sest need asjad ei ole mitte taimeriigist,” jutlustavad\u00a0kolmandad. “K\u00f5ige tervislikum on “shokolaad, sest sinna on pandud k\u00f5ike ja\u00a0ainult seda, mis eluks vaja,” kuulutavad neljandad. Ja seitsmek\u00fcmne\u00a0seitsmendad l\u00e4hevad lihtsalt metsa ja paastuvad, et vabaneda k\u00f5igest\u00a0roojasest. Ja keda siis uskuda? Kas j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da neid k\u00f5iki? Ja kui tuleb\u00a0j\u00e4rjekordne uus toitumis\u00f5petus, siis mis usku see veel on?<\/p>\n Loomariik on kirju ja ka inimesi on mitmesuguseid. Me erineme nii\u00a0v\u00e4ljast- kui seestpoolt. Erineme vanuselt, seeliku- v\u00f5i p\u00fcksikandmiselt,\u00a0r\u00f5ivamoelt ja kutse- ning usutunnistuselt. Meie p\u00e4rilikkus, meie\u00a0ainevahetus on erinev. Haigused on erinevad. Meie elutingimused ja\u00a0elu-\u00fclesanded on iga\u00fchel omamoodi. Kuidas saab siis toit olla k\u00f5ikidel\u00a0\u00fchesugune? On ju loomulik, et meie seesmised ja v\u00e4lised erinevused\u00a0tingivad ka erineva toiduvaliku.<\/p>\n Olgugi toitude valik v\u00e4ga mitmekesine, on toidudki selles kirevuses\u00a0ometi paljuski sarnased. \u00dcksk\u00f5ik, kas s\u00f6\u00f6me leiba v\u00f5i kartulit, t\u00e4rklist\u00a0saame sellest ikkagi ja m\u00f5lemast tekib viimaks verre viinamarjasuhkrut.\u00a0Valkusid, kehandi ehituskive, annavad \u00f5igupoolest \u00fchtmoodi nii piim,\u00a0kala kui ka loomade liha, aga ka teravili, p\u00e4hklid, seemned ja isegi\u00a0seened. K\u00f5ik loendamatud toiduained sisaldavad viimaks ikkagi vaid\u00a0neidsamu toitaineid: valke, rasvu, s\u00fcsivesikuid, vitamiine, T\u00e4nap\u00e4evane toitumisteadus mahutabki tervisliku toitumise alust\u00f5ed kolme\u00a0s\u00f5nasse: m\u00f5\u00f5dukus, mitmek\u00fclgsus ja tasakaal. Kui j\u00e4rgida p\u00f5him\u00f5tteid,\u00a0mida need kolm s\u00f5na endas k\u00e4tkevad, ei ole vaja neelata vitamiinipille,\u00a0mugida mingeid erilisi “tervisetooteid” ega j\u00e4rgida keerukaid dieete.\u00a0Enamgi veel, neid p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides pole vaja piinliku t\u00e4psusega\u00a0rehkendada kilokaloreid ega kolesterooli milligramme. M\u00f5\u00f5dukalt on k\u00f5ik\u00a0toidud tervislikud. Iga toit \u00fcleliias on kahjulik. Muidugi on rohkem ja\u00a0v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtuslikke toite ja vajalikke igap\u00e4evaseid toidukoguseid, kuid\u00a0need tulenevad lihtsalt ja loomulikult tervisliku toitumise Selleks, et toituda tervislikult, ei pea tuupima p\u00e4he teaduslikku\u00a0kokaraamatut ega seda, mitu milligrammi kolesterooli ja mitu kilokalorit\u00a0milleski on. Kui tunnete tervisliku toitumise p\u00f5him\u00f5tteid, v\u00f5ite\u00a0koostada ise endale tervisliku kokaraamatu, mis annab teile nii palju\u00a0milligramme ja kaloreid, kui te vajate.<\/p>\n Tervisliku toitumise p\u00f5him\u00f5tted lubavad iga\u00fchel valida ka temale\u00a0meelep\u00e4rase toitumisviisi, mis vastab s\u00f6\u00f6ja vaimsetele vajadustele,\u00a0usulistele veendumustele, maitsele, v\u00f5imalustele. Taimetoitlus \u00ad palun\u00a0v\u00e4ga, kuid tuleb arvestada teatud asjaolusid, et saada taimetoidust\u00a0k\u00e4tte k\u00f5ik vajalik. Soovite vahel astuda sisse kondiitri\u00e4risse \u00adpalun\u00a0v\u00e4ga, kuid siin on soovitused, kui sageli seda v\u00f5iks teha. Te\u00a0mediteerite ja s\u00f6\u00f6te makrobiootikute j\u00e4rgi peamiselt teravilja \u00ad v\u00e4ga\u00a0hea, kuid seda, teist ja kolmandat peaksite siiski ka tarvitama. Teie\u00a0aga hoidute igasugustest veidrustest ja armastate s\u00fclti ja seapraadi,\u00a0verivorsti ja rulaadi, soolaheeringat ja torti, pr\u00e4\u00e4nikuid ja koorekohvi\u00a0andke andeks, aga see just ongi toitumisveidrus, sest kus on\u00a0puuviljad, toorsalatid, t\u00e4isteratooted?<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4evased toitumissoovitused pakuvad rikkalikku, m\u00f5\u00f5dukat ja\u00a0tasakaalustatud valikut k\u00f5igest sellest heast, mis olemas on, v\u00e4ikeste\u00a0eelistuste ja r\u00f5huasetustega, j\u00e4ttes suure valikuvabaduse neile, kellel\u00a0on soovi ja arukust.<\/p>\n Teaduslik s\u00f6\u00f6mis\u00f5petus<\/strong><\/p>\n 1957. aastal jagas Ameerika Dieediassotsiatsioon k\u00f5ik m\u00f5eldavad\u00a0toiduained viide p\u00f5hilisse r\u00fchma. Neist kaks, piimatooted ning\u00a0lihasaadused ja taimsed valguallikad (“liha-asendajad”), varustavad\u00a0valkude, rasvade ja kalorite ehk energiaga, sisaldades v\u00e4he kiudaineid.\u00a0J\u00e4rgmised kaks r\u00fchma toiduaineid on taimset p\u00e4ritolu: aedviljad (puu- ja\u00a0k\u00f6\u00f6giviljad) ning teraviljatooted. Nendes on rohkesti s\u00fcsivesikuid, sh\u00a0kiud-aineid, teraviljades ka taimseid valke, kuid v\u00e4hem rasva ja Selleks, et toituda m\u00f5\u00f5dukalt, mitmek\u00fclgselt ja tasakaalustatult, tuleks\u00a0tarvitada iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt 12 portsjonit neljast toiduainete\u00a0p\u00f5hir\u00fchmast: 2\u00ad3 portsjonit piimatooteid ja samapalju lihasaadusi ning\u00a0taimseid valguallikaid, ning 5 portsjonit aedviljade ja 4-10\u00a0teraviljatoodete r\u00fchmast. See toiduvalik annab umbes 1200-\u00ad1500\u00a0kilokalorit ja kui energiavajadus on suurem, v\u00f5ib s\u00fc\u00fca t\u00e4iendavaid\u00a0portsjoneid k\u00f6\u00f6givilju ning teraviljatooteid v\u00f5i hammustada midagi\u00a0k\u00f5rvale viiendast, v\u00e4hemv\u00e4\u00e4rtuslike toiduainete r\u00fchmast. Suure\u00a0energiavajaduse korral v\u00f5ib p\u00e4evaseid portsjoneid kuluda \u00fcle kahek\u00fcmne.\u00a0Kui iga p\u00e4ev tarvitada loetletud r\u00fchmadest erinevaid toiduaineid, ongi\u00a0s\u00f6\u00f6dud nii palju, kui vaja, energiatandvaid p\u00f5hitoitaineid (valke,\u00a0rasvu, s\u00fcsivesikuid) ning pisitoitaineid (vitamiine, mineraalaineid,\u00a0kiudaineid). Selline ongi siis tervislik toiduvalik. \u00d5ppides \u00e4ra toiduainer\u00fchmad ja\u00a0portsjonite suurused, on imelihtne panna endale kokku tervislik ja\u00a0maitsev men\u00fc\u00fc. Mitmesugustele erivajadustega inimestele, n\u00e4iteks lastele\u00a0ja noorukitele, taimetoitlastele, rasedatele ja imetavatele emadele on\u00a0valikute h\u00f5lbustamiseks koostatud erijuhised, mis tagavad vajalikud\u00a0toitained.<\/p>\n Autor: T\u00f5nu Peets<\/p>\n
\nmineraalaineid, kiudaineid ja vett. Ei olegi nii v\u00e4ga suurt vahet,\u00a0millistest toiduainetest t\u00e4pselt on need toitained saadud, peaasi et\u00a0kogused ja vahekorrad on \u00f5iged.<\/p>\n
\np\u00f5him\u00f5tetest. Kui toiduvalik on piisavalt mitmek\u00fclgne, sisaldab see\u00a0k\u00f5ike, mida vaja. Tasakaal t\u00e4hendab vitamiinide, mineraalainete ning\u00a0teiste toitainete \u00f5iget vahekorda.<\/p>\n
\nkaloreid. Viies r\u00fchm koosneb toiduainetest, mis sisaldavad peamiselt\u00a0“t\u00fchje kaloreid”, lisamata neile valke, vitamiine ega mikroelemente;\u00a0need on maiustused, toidurasvad, alkohol ja nende tarbimine on piiratud:\u00a0tuleb toime ka enamuseta nendest.<\/p>\n
\nTuleb veel lisada, et t\u00e4htsaks toitaineks on ka vesi, mida\u00a0kulub umbes poolteist kuni paar liitrit p\u00e4evas. Osa vett on “peidetud”\u00a0puuviljadesse ja suppidesse, osa tarbitakse jookidena.<\/p>\n