![\"\"](\"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2016\/03\/geneetika-300x200.jpg\")
Oleme kuulnud, et on olemas s\u00fcdamehaiguse riskitegur, infarkti\u00a0riskitegur, suhkurt\u00f5ve riskitegur…<\/p>\nOleme kuulnud, et on olemas s\u00fcdamehaiguse riskitegur, infarkti\u00a0riskitegur, suhkurt\u00f5ve riskitegur…<\/p>\n
Riskiteguritega puutume\u00a0kokku s\u00fcnnihetkest peale, \u00fcks neist on s\u00fcnnitrauma. Me ei saa\u00a0valida, mida saame geneetiliselt kaasa oma vanematelt, kuidas ema\u00a0end raseduse ajal tundis, mis ravimeid ta kasutas. Riskitegurid\u00a0on ka meie s\u00f6\u00f6k-jook, eluviis, sotsiaalne positsioon \u00fchiskonnas\u00a0jmt. Osa riskitegureid saame v\u00e4ltida: valida endale sobiva toidu\u00a0ja teha ise s\u00fc\u00fca, mitte eelistada valmistoitu.<\/p>\n
Niisiis jagunevad riskitegurid kaheks: pool nendest on ette\u00a0m\u00e4\u00e4ratud p\u00e4rilikkusega ja teine pool on meie enda k\u00e4tes. T\u00e4htis\u00a0on meeles pidada, et s\u00fcnniga kaasa saadud eelsoodumus teatud\u00a0haigusele ei pruugi areneda kaugele ega muutuda krooniliseks,\u00a0kui inimene teab, mida selle v\u00e4ltimiseks teha. Iga\u00fchel on 50%
\nv\u00f5imalus riski v\u00e4listada: sellele aitab kaasa \u00f5ige toitumine, suur\u00a0f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus, rikastav vaimne elu, piisav veejoomine, kronobioloogia\u00a0bioloogiliste r\u00fctmide j\u00e4rgimine jne.<\/p>\n
K\u00f5igele, mida teeme,\u00a0annab organism vastuse, j\u00e4\u00e4des haigeks v\u00f5i p\u00fcsides tervena.\u00a0Kui immuuns\u00fcsteem n\u00f5rgeneb ja soolestik ei t\u00f6\u00f6ta normaalselt,\u00a0nihkub tasakaal paigast ning p\u00e4riliku eelsoodumusega\u00a0haigused saavad v\u00f5imaluse tekkida. Seep\u00e4rast on t\u00e4htis teada\u00a0v\u00f5i v\u00e4lja uurida, millised haigused on suguv\u00f5sas olnud ja mis\u00a0on inimese enda n\u00f5rgad kohad. Selle saab v\u00e4lja selgitada n\u00e4iteks\u00a0bio resonantsdiagnostika abil, mis annab arstile \u00fclevaate organismi
\nfunktsioneerimisest.<\/p>\n
N\u00e4iteks m\u00f5nele meist on antud riskitegurina kaasa p\u00e4rilik\u00a0suhkurt\u00f5bi. Kui perre s\u00fcnnib t\u00e4iesti terve laps, kelle ema teab,\u00a0et lapse vanaemal, t\u00e4dil ja vanavanaemal on olnud diabeet ja ka\u00a0emal endal on veresuhkruga vahel natuke probleeme, siis on tema\u00a0lapsel reaalne oht haigestuda. Et hoida lapsel \u00e4ra sama haiguse\u00a0tekkimist, st mitte anda riskiteguritele v\u00f5imalust realiseeruda,\u00a0tuleb last nii kasvatada ja hoida, et organismi suhkrutase p\u00fcsib\u00a0normis.
\nSeda saab reguleerida ennek\u00f5ike toiduga (v\u00e4ltides muu\u00a0hulgas rafineeritud toiduaineid) ja kehalise aktiivsusega. Liikuma\u00a0peab piisavalt, aga profisport diabeediohu puhul ei sobi, sest\u00a0p\u00f5hjustaks organismile kahjuliku \u00fclekoormuse. Ei ole \u00f5igustatud\u00a0ka teine \u00e4\u00e4rmus: vahel arvatakse, et haiguseriski puhul on f\u00fc\u00fcsiline\u00a0aktiivsus vastun\u00e4idustatud. Kui vanemad ei hoia lapse\u00a0eluviisi kontrolli all \u2013 ei j\u00e4lgi, mida laps s\u00f6\u00f6b, palju ta liigub \u2013,\u00a0v\u00f5ib t\u00e4iskasvanuna v\u00e4lja l\u00fc\u00fca teise t\u00fc\u00fcbi diabeet. Et organism\u00a0ei suuda enam kogu suhkrut l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, j\u00e4\u00e4b see vereringesse\u00a0ning tekib suhkurt\u00f5bi.<\/p>\n
Teise n\u00e4ite v\u00f5ib tuua kasvajate kohta. Kasvajarakk on normaalne rakk, mis on moondunud ja hakkab mingil hetkel\u00a0riskitegurite m\u00f5jul paljunema. Need tegurid v\u00f5ivad olla s\u00f6\u00f6k,\u00a0hingatav \u00f5hk, sotsiaalne keskkond, stressitase, seksuaalne elu.\u00a0Kui hormoonid ei t\u00f6\u00f6ta piisavalt h\u00e4sti, v\u00f5ib see olla kasvajaraku\u00a0tekke riskitegur. Kasvajate puhul on t\u00e4htis riskitegurite r\u00fchm ka\u00a0rasvumine, ainevahetush\u00e4ired ja diabeet, sest iga rakk \u2013 kaasa\u00a0arvatud kasvajarakk \u2013 saab toitu suhkrust. T\u00e4nap\u00e4eval on teada,\u00a0et k\u00f5rgenenud veresuhkrutasemega inimestel on suurem risk\u00a0onkoloogilise haiguse tekkeks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Oleme kuulnud, et on olemas s\u00fcdamehaiguse riskitegur, infarkti\u00a0riskitegur, suhkurt\u00f5ve riskitegur… Riskiteguritega puutume\u00a0kokku s\u00fcnnihetkest peale, \u00fcks neist on s\u00fcnnitrauma. Me ei saa\u00a0valida, mida saame geneetiliselt kaasa oma vanematelt, kuidas ema\u00a0end raseduse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7525,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[29,30],"class_list":["post-2487","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keha-ja-tervis","tag-riskitegurid","tag-suhkrutobi"],"yoast_head":"\n