{"id":3602,"date":"2017-06-20T14:48:12","date_gmt":"2017-06-20T11:48:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.loodus.net\/?p=3602"},"modified":"2021-01-31T21:11:03","modified_gmt":"2021-01-31T19:11:03","slug":"kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/","title":{"rendered":"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide"},"content":{"rendered":"

Geeniteaduses ei saa enam r\u00e4\u00e4kida inimese genoomist \u00fcksi. Selle \u00fche genoomi k\u00f5rval on inimesel veel tuhandeid teisi genoome \u2013 jutt k\u00e4ib erakordsest hulgast mikroorganismidest tema sees.<\/p><\/blockquote>\n

\n
\n
\n
\"\"Inimene on superorganism. See t\u00e4hendab, et inimeses elab miljoneid mikroorganisme, kes tegutsevad s\u00fcsteemselt, moodustades tohutu suure organi \u2013 mikrobioomi.Bakterid on eksisteerinud Maal sadu miljoneid aastaid enne inimest ning n\u00fc\u00fcdki ei ole nad kuhugi kadunud, elades inimesega tihedas s\u00fcmbioosis.Kuigi me neid ei n\u00e4e, asuvad nad k\u00f5ikjal inimese kehas ja keha pinnal. Nende mass \u00fches inimorganismis ulatub kolme kilogrammini, nad k\u00f5ik suhtlevad omavahel ning aitavad reguleerida meie tervist ja heaolu.Geeniteadlane Elin Org v\u00f5ib bakteritest haaravalt r\u00e4\u00e4kida tunde ning on v\u00e4ga uhke, et juba teist aastat on geenifoorumil oma, mikrobioomi sessioon.Kui varem uuriti mikroobe eelk\u00f5ige kui haigustekitajaid ning neid \u00fcritati iga hinna eest h\u00e4vitada, siis viimaste aastate tehnoloogia areng on andnud v\u00f5imalusi eristada mikroobe nende DNA-alusel. On selgunud, et enamik neist on vajalikud ja kasulikud.Niisiis lisaks meie enda genoomile eksisteerib meis tuhandeid teisi genoome, kes k\u00f5ik kuidagimoodi meid m\u00f5jutavad.Suur osa headest bakteritest elab inimese soolestikus. Elin Org r\u00f5hutab, et mida mitmekesisem on nende liigirikkus, seda parem. \u00abN\u00e4iteks toodavad mikroorganismid B- ja K-grupi vitamiine, hormoone ja mitmeid olulisi signaalmolekule,\u00bb selgitab ta. \u00abSoolestiku mikroobid toodavad inimesele koguni neurotransmittereid ehk virgatsaineid, mille puhul arvati, et neid toodetakse vaid inimese ajus.\u00bbHead bakterid aitavad lagundada toitaineid, mille lagundamiseks inimesel endal ens\u00fc\u00fcmid puuduvad.\u00a0Seda tehes toodavadki nad \u00fcliolulisi ja spetsiifilisi signaalmolekule, mida organismi muidu ei tekiks, need aga reguleerivad inimese immuuns\u00fcsteemi arengut ja m\u00f5jutavad tervist laiemalt.<\/p>\n

Baktereid tuleb h\u00e4sti toita<\/strong><\/h2>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna inimeste soolestikus elavate bakterite mitmekesisusest, siis seal on see sadu kordi v\u00e4iksem kui teatud Aafrika populatsioonides, kus toitutakse sellest, mida inimene on s\u00f6\u00f6nud tuhandeid aastaid tagasi. Seda, mida pakub loodus.<\/p>\n

Miks see nii on?<\/p>\n

Elin Org vastab, et inimese mikrobioom muutub kogu eluea v\u00e4ltel ja on m\u00f5jutatud v\u00e4ga paljudest faktoritest, millest peamine on toit.<\/p>\n

Selles, kui mitmekesine on soolestiku mikrobioom, saab inimene palju \u00e4ra teha, kui ta m\u00f5istab baktereile s\u00fc\u00fca anda.<\/p>\n

Kuna enamik bakteritest asub inimese j\u00e4mesooles, on n\u00e4iteks kiudainerikas toit oluline sellep\u00e4rast, et see j\u00f5uab j\u00e4mesoolde p\u00e4rale. S\u00fc\u00fces lihtsuhkruid v\u00f5i ainult rasvu, j\u00e4tab inimene oma head bakterid n\u00e4lga.<\/p>\n

Personaalne toit ja ravimid<\/strong><\/h2>\n

Neid aineid, mis baktereid toidavad, nimetatakse prebiootikumideks. V\u00e4ga tugevad prebiootikumid on kiudainerikkad toidud, komplekssed taimsed \u00fchendid, mida inimene ise \u00e4ra ei seedi ja mis j\u00f5uavad soolestikku \u2013 teraviljad, p\u00e4hklid, arti\u0161okid.<\/p>\n

Palju r\u00e4\u00e4gitakse ka probiootikumidest, aga probiootikumid on elus bakterikultuurid, mida inimestel s\u00fc\u00fca soovitatakse ning siinkohal tuleb kindlasti meelde professor Marika Mikelsaare avastatud Helluse bakter ja sellega rikastatud piimatooted.<\/p>\n

Iga inimese mikrobioom on unikaalne.\u00a0\u00abSeep\u00e4rast me ei saagi jagada samasuguseid soovitusi k\u00f5ikidele inimestele,\u00bb k\u00f5neleb Elin Org. \u00abKui kaks inimest s\u00f6\u00f6vad m\u00f5lemad \u00e4ra \u00fche banaani, v\u00f5ib selle m\u00f5ju olla s\u00f5ltuvalt \u00fche v\u00f5i teise inimese mikroobikooslusest erinev. Sellep\u00e4rast hakatakse tulevikus kindlasti r\u00e4\u00e4kima personaalsest toidust, kuna meie soolestiku mikroobikooslus m\u00f5jutab toitainete omastamist.\u00bb<\/p>\n<\/section>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n
\n
\n
On aga n\u00e4idatud ka seda, et \u00a0sarnase geneetilise koodiga inimestel, n\u00e4iteks kaksikutel, on mikroobikooslused sarnased ning ka koos elavatel inimestel on sarnasem mikrobioom, kuna nende toidulaud ja elukeskkond on sarnane.Edaspidi tahab Elin Org oma teadlaset\u00f6\u00f6s keskenduda sellele, kuidas inimese genoom ja bakterite genoom koos tegutsevad. Tema s\u00f5nul on maailmas sellel teemal uurimist\u00f6id juba ilmunud.On uuritud, kas teatud bakteriliigid v\u00f5iksid olla kuidagi m\u00f5jutatud inimese DNAst ehk kas bakteriliigid v\u00f5ivad olla p\u00e4ritavad v\u00f5i kuidas haigused inimese mikrobioomi muudavad ning kuidas bakterid ravimite v\u00f5tmist m\u00f5jutavad.Kui seni on personaalsest meditsiinist r\u00e4\u00e4kides vaadeldud ainult inimese enda genoomi ja otsitud sealt geenivariante, mis v\u00f5ivad ravimi v\u00f5tmisel rolli m\u00e4ngida, siis selle k\u00f5rval p\u00f6\u00f6ravad teadlased \u00fcha rohkem t\u00e4helepanu inimese soolestiku mikroobikooslusele.Juba on teada terve hulk ravimeid, mille toimemehhanismis m\u00e4ngib mikrobioom rolli.<\/section>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\u00dcks v\u00e4ga huvitav teema on fekaaltransplantatsioon ehk \u00fche inimese v\u00e4ljaheite \u00fcleviimine teisele.<\/p><\/blockquote>\n

\n
\n
\n
Kui m\u00f5ni ravim ei avalda oodatud m\u00f5ju v\u00f5i tekitab seedeh\u00e4ireid, v\u00f5ibki p\u00f5hjus olla selles, et inimese sooltes elab mikroobikooslusi, kes n\u00e4iteks ei luba ravimit ainevahetusse v\u00f5i m\u00f5jutavad m\u00f5nel muul viisil ravimite toimet.Kui aga teada, kes seal soolestikus t\u00e4pselt elavad ning mis on nende bakteriliikide kompleksne toime, siis selles on v\u00f5imalik alati midagi ette v\u00f5tta ja inimest aidata.<\/p>\n

Soolestik ja aju<\/strong><\/h2>\n

Elin Org m\u00e4rgib, et soolestiku bakterid ei ole kaugeltki seotud ainult selliste seedehaigustega nagu n\u00e4iteks haavandiline koliit v\u00f5i rasvumine.<\/p>\n

Kui \u00fcllatav see ka ei tundu, m\u00f5jutavad bakterid isegi neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni t\u00f5ve teket. Org osutab \u00fche California professori uurimisr\u00fchma paar kuud tagasi avaldatud t\u00f6\u00f6le, kus on otsitud Parkinsoni t\u00f5ve seost mikrobioomiga ning see seos ka leitud. Sama uurimisr\u00fchm on varem leidnud seoseid soolestiku mikroobide ja autismi vahel. Soolestiku ja aju omavaheline seotus mikroorganismide tegevuse kaudu on praegu v\u00e4ga p\u00f5nev ja aktuaalne uurimisvaldkond.<\/p>\n

Elin Org toob huvitavaid n\u00e4iteid, kuidas bakterite m\u00f5ju hindamiseks on loodud t\u00e4iesti bakterivabad hiired, keda hoitakse steriilsetes tingimustes, kuna tavalises keskkonnas nad hukkuksid.<\/p>\n

Aga just selliste hiiremudelite abil on leitud seoseid bakterite tegevuse ja haiguste, sealhulgas Parkinsoni t\u00f5ve vahel.<\/p>\n

Kuna hiired on koprofaagid ehk v\u00e4ljaheidete s\u00f6\u00f6jad, anti bakterivabale hiirele selle inimese v\u00e4ljaheidet, kes p\u00f5des Parkinsoni t\u00f5be, ja vaadati, mis juhtub. Need hiired said Parkinsoni haiguse.<\/p>\n

Rasvumise puhul on t\u00e4heldatud sedasama.<\/p>\n

On uuritud erimunarakukaksikuid, kellest \u00fcks on rasvunud ja teine ei ole. Hiir, kes s\u00f5i paksu kaksiku v\u00e4ljaheidet, muutus peagi paksuks, teine hiir j\u00e4i k\u00f5hnaks.<\/p>\n

Siis pandi need hiired kokku elama, nii et nad said s\u00fc\u00fca teineteise v\u00e4ljaheidet ja bakterikooslusi vahetada. Siis selgus, et kui paks hiir, kes elas koos k\u00f5hnaga, sai s\u00fc\u00fca normaalset toitu, mitte \u00fclirasvast ega \u00fclearu magusat, muutus ta uuesti k\u00f5hnaks.<\/p>\n<\/section>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n
\n
\n
Veelkordne t\u00f5estus, et oluline ei ole mitte ainult see, mida me ise s\u00f6\u00f6me, vaid see, kuidas me toidame oma baktereid.<\/p>\n

Vastuolulised ravimid<\/strong><\/h2>\n

\u00c4\u00e4rmiselt suur roll mikroorganismide elus on antibiootikumidel, mida on viimase 50 aasta jooksul kasutatud palju rohkem, kui pidanuks.<\/p>\n

Peamiselt on tegu laia spektri toimega ravimitega, mis tapavad \u00e4ra ka enamiku soolestiku mikroobidest. Uuringud on n\u00e4idanud, kuidas p\u00e4rast \u00fcht antibiootikumikuuri v\u00f5ib minna aega terve aasta, enne kui soolestiku normaalne mikrobioomi kooslus taastub.<\/p>\n

Eriti ohtlik on antibiootikumide kasutamine varases lapseeas, mil lapse immuuns\u00fcsteem alles areneb, kuna plats tehakse siis puhtaks ka neist organismidest, kes lapse immuuns\u00fcsteemil areneda aitaksid. Ja kui neid mikroorganisme seal ei ole, v\u00f5ivad tekkida v\u00e4ga rasked haigused.<\/p>\n

Kaka siirdamine<\/strong><\/h2>\n

\u00dcks v\u00e4ga huvitav teema on Elin Orgi s\u00f5nul fekaaltransplantatsioon ehk \u00fche inimese v\u00e4ljaheite \u00fcleviimine teisele. Ning ta toob n\u00e4ite \u00fchest\u00a0Clostridium<\/em>\u2019i perekonda kuuluvast antibiootikumiresistentsest bakterist, kes v\u00f5ib hakata vohama siis, kui antibiootikumidega on \u00e4ra tapetud kogu soolestiku mikrobioom.<\/p>\n

Tulemuseks on k\u00f5hulahtisus, millele seni head ravimit pole leitud. Ainus, mis on n\u00e4idanud h\u00e4id tulemusi, on fekaaltransplantatsioon.<\/p>\n

Sama efekt toimib ka mitmete teiste haiguste puhul. Niisiis on bakterikooslust muutes inimesel v\u00f5imalik muuta oma tervist.<\/p>\n

Inimese gluteenitalumatus v\u00f5ib olla samuti seotud mitte ainult inimese genoomi erip\u00e4raga, vaid hoopis sellega, et tema soolestikus puuduvad need bakterid, kes l\u00f5huvad gluteeni. Aga kui m\u00f5elda, et bakterite kooslust saab ju muuta, see t\u00e4hendab inimest bakteritega ravida, siis saab see inimene tulevikus s\u00fc\u00fca k\u00f5iki teraviljatooteid.<\/p>\n

Kui inimese genoomi on p\u00f5hjalikult uuritud viimased 17 aastat, siis inimese soolestikus toimuva kohta on pilt veel ebaselge.\u00a0Teatakse k\u00fcll, et seal elab \u00fcle tuhande bakteriliigi ning et inimese igas kehaosas paiknevad erinevad kooslused. Mida aga bakterid t\u00e4pselt toodavad v\u00f5i kuidas need molekulid, millest enamikku ei ole veel kindlaks m\u00e4\u00e4ratudki, omavahel suhtlevad \u2013 \u00a0selle kohta on infot v\u00e4he.<\/p>\n

Elin Org ei alahinda inimese enda genoomi t\u00e4htsust, aga ta r\u00f5hutab, et k\u00f5ik on omavahel seotud. Kui inimesel on umbes 20 000 geeni, siis meie organismi k\u00f5ikidel bakteritel on hinnanguliselt 500 korda rohkem geene ning need m\u00f5jutavad paratamatult meid ja meie tervist.<\/p>\n

\u00dcks t\u00e4navuse geenifoorumi mikrobioomi sessiooni esinejatest on ka Tartu \u00fclikooli kliinikumi lastekliiniku professor Vallo Tillmann, kes on oma uurimisr\u00fchmaga vaadelnud, kuidas mikroobid m\u00f5jutavad lapseeas esimest t\u00fc\u00fcpi diabeedi arengut.<\/p>\n

\u00abSee t\u00f6\u00f6 ilmus paar aastat tagasi ning see veel j\u00e4tkub,\u00bb kirjeldab Org. \u00abValimisse on haaratud nii Eesti, Soome kui ka Venemaa Karjala lapsed s\u00fcnnist saati ning uuriti, kuidas nende soolestiku mikroobid v\u00f5iksid m\u00f5jutada esimest t\u00fc\u00fcpi diabeedi teket.\u00bb<\/p>\n

Karjala terved lapsed<\/strong><\/h2>\n

Esimest t\u00fc\u00fcpi diabeet on autoimmuunne haigus, mille t\u00e4pset tekkemehhanismi veel ei teata, kuid \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt on mikroobid selles osalised.<\/p>\n<\/section>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n
\n
\n
Lapsed peavad juba varases eas kokku puutuma v\u00f5imalikult paljude mikroobidega, et oma immuuns\u00fcsteemi \u00f5petada nii, et see hilisemas eas \u00e4ra tunneks, mis on oma ja mis v\u00f5\u00f5ras.P\u00e4ris esimesed mikroobid saab laps emalt. Seep\u00e4rast on ka v\u00e4ga t\u00e4htis, millises keskkonnas ema raseduse ajal elab ning kuidas toitub. Emast s\u00f5ltub see, kas laps saab s\u00fcndides kaasa talle k\u00f5ige vajalikumad mikroobid.Vallo Tillmanni uurimisr\u00fchma t\u00f6\u00f6st selgus see, mida v\u00f5iski arvata.\u00a0Need lapsed, kes elasid Karjala Venemaal, kus pered puutuvad puhastusvahenditega v\u00e4he kokku, haigestusid v\u00f5rreldes heaolu\u00fchiskonna Soome lastega esimest t\u00fc\u00fcpi diabeeti v\u00e4ga harva.Eesti kohta v\u00f5ib \u00f6elda, et meil on laste esimest t\u00fc\u00fcpi diabeeti haigestumus j\u00e4rsult t\u00f5usmas.<\/section>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

Geenivaramu alustab\u00a0geenidoonorite soolestiku bakterite uurimist<\/strong><\/h2>\n

Kui seni on Tartu \u00fclikooli Eesti geenivaramus vaadeldud inimese enda genoomi ja elustiili, siis n\u00fc\u00fcd soovivad teadlased t\u00e4iustada biopanga andmeid ning alustada inimese mikroobikoosluste uuringuid, keskendudes nii suu kui ka soolestiku mikrobioomile.<\/p>\n

Sel s\u00fcgisel v\u00f5tavad geenivaramu t\u00f6\u00f6tajad \u00fchendust 2000 kuni 3000 doonoriga ja kutsuvad neid uusi anal\u00fc\u00fcse andma. Valimi fookuses on metaboolsed haigused, nagu rasvumine, diabeet ja muu.<\/p>\n

Ka soovitakse uurida farmakogenoomikat ehk vaadelda inimeste r\u00fchmi, kes kasutavad teatud kindlaid ravimeid, ning otsida nende ravimite m\u00f5ju seoseid inimese soolestiku mikrobioomiga.<\/p>\n

Soolestiku bakterite DNA-profiili saab k\u00e4tte inimese v\u00e4ljaheiteproovist. Seej\u00e4rel v\u00f5etakse vereproov ja otsitakse sealt metaboliite ehk neid molekule, mida soolestiku bakterid on vereringesse tootnud. Seej\u00e4rel vaadeldakse inimese genoomi ja bakterite genoomi ning veres ringlevate molekulide omavahelisi seoseid.<\/p>\n

Geeniteadlane Elin Org loodab, et tulevikus saavad geenivaramu teadlased sellesama valimiga l\u00e4bi viia ka toitumisuuringuid, et vaadelda, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine toit m\u00f5jub soolestiku mikrobioomile.<\/p>\n

\n

Teadlane uurib k\u00f5humikroobide p\u00f5nevat elu<\/strong><\/h2>\n
\n

<\/p>\n

Elin Org \/ Kristjan Teedema<\/em><\/p>\n<\/div>\n

Eesti geenivaramu genoomika ja mikrobioomika vanemteadur Elin Org \u00fctleb, et lisaks inimese p\u00e4rilikkusainele v\u00f5i muutustele DNAs tuleb r\u00e4\u00e4kida kindlasti mikrobioomist ehk inimeses elavatest miljonitest mikroorganismidest, kel k\u00f5igil on samuti oma genoom, mis \u00a0omakorda m\u00f5jutab inimese tervist.<\/p>\n

Elin Org on teinud doktorit\u00f6\u00f6 Tartu \u00fclikoolis professor Andres Metspalu juures. P\u00e4rast v\u00e4itekirja kaitsmist t\u00f6\u00f6tas ta uurimisr\u00fchmas k\u00f5rgverer\u00f5hu p\u00e4rilikku geneetilist komponenti otsides.<\/p>\n

Kui ta kuus aastat tagasi l\u00e4ks Californiasse Los Angelese \u00fclikooli j\u00e4reldoktorit tegema, alustas ta mikrobioomi uuringuid, keskendudes soolestikus esinevate mikroobide rolli uurimisele s\u00fcdame-veresoonkonna- ja ainevahetushaiguste kujunemisel.<\/p>\n

T\u00e4na ja homme Tartus peetaval rahvusvahelisel geenifoorumil juhib Elin Org mikrobioomi sessiooni.<\/p><\/blockquote>\n

Allikas: tartu.postimees.ee<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Geeniteaduses ei saa enam r\u00e4\u00e4kida inimese genoomist \u00fcksi. Selle \u00fche genoomi k\u00f5rval on inimesel veel tuhandeid teisi genoome \u2013 jutt k\u00e4ib erakordsest hulgast mikroorganismidest tema sees. Inimene on superorganism. See […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7394,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[67,89],"tags":[],"class_list":["post-3602","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-dieet","category-keha-ja-tervis"],"yoast_head":"\nKolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide - Loodus BioSpa<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide - Loodus BioSpa\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Geeniteaduses ei saa enam r\u00e4\u00e4kida inimese genoomist \u00fcksi. Selle \u00fche genoomi k\u00f5rval on inimesel veel tuhandeid teisi genoome \u2013 jutt k\u00e4ib erakordsest hulgast mikroorganismidest tema sees. Inimene on superorganism. See [...]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Loodus BioSpa\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/LoodusBioSpa\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-06-20T11:48:12+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-01-31T19:11:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/Bakterid.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"728\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"485\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"radmin\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"radmin\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"radmin\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/9f0114214aab0d971f95006796d8fb1e\"},\"headline\":\"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide\",\"datePublished\":\"2017-06-20T11:48:12+00:00\",\"dateModified\":\"2021-01-31T19:11:03+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/\"},\"wordCount\":1894,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/06\\\/Bakterid.jpg\",\"articleSection\":[\"Dieet - Detox\",\"Keha ja tervis\"],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/\",\"name\":\"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide - Loodus BioSpa\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/06\\\/Bakterid.jpg\",\"datePublished\":\"2017-06-20T11:48:12+00:00\",\"dateModified\":\"2021-01-31T19:11:03+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/06\\\/Bakterid.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/06\\\/Bakterid.jpg\",\"width\":728,\"height\":485},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/\",\"name\":\"Loodus BioSpa\",\"description\":\"Loodus BioSpa\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#organization\",\"name\":\"Tesmasan O\u00dc\",\"url\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/vanaveeb2026\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/06\\\/BioSpa-loggo-est1-0-143.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/vanaveeb2026\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/06\\\/BioSpa-loggo-est1-0-143.png\",\"width\":143,\"height\":59,\"caption\":\"Tesmasan O\u00dc\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"},\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/www.facebook.com\\\/LoodusBioSpa\\\/\",\"https:\\\/\\\/www.instagram.com\\\/loodusbiospa\\\/\"]},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/9f0114214aab0d971f95006796d8fb1e\",\"name\":\"radmin\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/ac9d937e5c0338ebdc187e09cae6e37c2ade515735614452ee246d3be215af8c?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/ac9d937e5c0338ebdc187e09cae6e37c2ade515735614452ee246d3be215af8c?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/ac9d937e5c0338ebdc187e09cae6e37c2ade515735614452ee246d3be215af8c?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"radmin\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/biospa.ee\\\/vanaveeb2026\\\/author\\\/radmin\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide - Loodus BioSpa","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide - Loodus BioSpa","og_description":"Geeniteaduses ei saa enam r\u00e4\u00e4kida inimese genoomist \u00fcksi. Selle \u00fche genoomi k\u00f5rval on inimesel veel tuhandeid teisi genoome \u2013 jutt k\u00e4ib erakordsest hulgast mikroorganismidest tema sees. Inimene on superorganism. See [...]","og_url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/","og_site_name":"Loodus BioSpa","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/LoodusBioSpa\/","article_published_time":"2017-06-20T11:48:12+00:00","article_modified_time":"2021-01-31T19:11:03+00:00","og_image":[{"width":728,"height":485,"url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/Bakterid.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"radmin","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"radmin","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/"},"author":{"name":"radmin","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#\/schema\/person\/9f0114214aab0d971f95006796d8fb1e"},"headline":"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide","datePublished":"2017-06-20T11:48:12+00:00","dateModified":"2021-01-31T19:11:03+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/"},"wordCount":1894,"publisher":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/Bakterid.jpg","articleSection":["Dieet - Detox","Keha ja tervis"],"inLanguage":"et"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/","url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/","name":"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide - Loodus BioSpa","isPartOf":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/Bakterid.jpg","datePublished":"2017-06-20T11:48:12+00:00","dateModified":"2021-01-31T19:11:03+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#primaryimage","url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/Bakterid.jpg","contentUrl":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/Bakterid.jpg","width":728,"height":485},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/kolm-kilo-baktereid-inimese-kehas-ei-ole-lihtsalt-ruumitaide\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumit\u00e4ide"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#website","url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/","name":"Loodus BioSpa","description":"Loodus BioSpa","publisher":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#organization","name":"Tesmasan O\u00dc","url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/BioSpa-loggo-est1-0-143.png","contentUrl":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/vanaveeb2026\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/BioSpa-loggo-est1-0-143.png","width":143,"height":59,"caption":"Tesmasan O\u00dc"},"image":{"@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.facebook.com\/LoodusBioSpa\/","https:\/\/www.instagram.com\/loodusbiospa\/"]},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/#\/schema\/person\/9f0114214aab0d971f95006796d8fb1e","name":"radmin","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ac9d937e5c0338ebdc187e09cae6e37c2ade515735614452ee246d3be215af8c?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ac9d937e5c0338ebdc187e09cae6e37c2ade515735614452ee246d3be215af8c?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ac9d937e5c0338ebdc187e09cae6e37c2ade515735614452ee246d3be215af8c?s=96&d=mm&r=g","caption":"radmin"},"url":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/author\/radmin\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3602"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3602\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/biospa.ee\/vanaveeb2026\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}