Keha ja tervis

Samal ajal rasvadega peab organism saama ka valke, millel on struktuurifunktsioon. Valgud on rakumembraanide ja maatriksi komponendid ning biokatalüsaatorid, reguleerides ainevahetust ja moodustades hormoone. Neil on lisaks transpordi- ja kaitsefunktsioon. Valgud on luude, [...]

Pärast süsivesikute põletamist, kui kudede kiire energiavajadus on rahuldatud, pole mõtet kulutada üksnes glükoosivaru. Seepärast hakkab keha kasutama paastumise ajal teise energiaallikana rasvarakke. Paast aktiveerib rasva põletava (lüpolüütilise) ensüümi ning kilpnäärme- ja neerupealiste [...]

Süsivesikud põlevad täielikult ära paastumise alguses esimeselteisel päeval, kui nende varud on veel suured. Seejärel algab rasva põletamine. Varude lõppemise tõttu hakkavad aga verre kuhjuma rasvade mittetäieliku oksüdatsiooni produktid (happed, atsetoon), mis peegeldub ka [...]

Lipiidid (rasvad) täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid. Nad on vajalikud rakkude ja kudede normaalseks funktsioneerimiseks ja täidavad spetsiifilisi biofunktsioone: hoiavad rasvlahustuvate ühendite, vitamiinide ja hormoonide taset ning transpordivad neid. Rasvad on inimkeha energia põhivaru. Nad [...]

Veresuhkru piisavat taset hoiavad meie organismis toit, glükoosi tootmine ( glükoneogenees) ja glükogeeni lõhustumine (glükogenolüüs). Paastumisel kasutab organism energiaallikana sisemisi varusid. Esimesena põletab keha oma varudest ära süsivesikud, sest nendest saab energiat [...]

Paastumise eesmärk ei ole mitte kaalust alla võtta, vaid tagada, et organsüsteemid ja hormoonid töötaksid korralikult. Tähtis on mõista, et paastumine on paljude inimeste elus üksnes episoodiline protsess, ehkki järjest rohkem inimesi [...]

Üks esimesi nälja toimemehhanismi uurijaid oli tuntud pato - füsioloog, vene professor Viktor Pasutin (1845–1901). Ta pühendas nälja uurimisele aastaid ning uuris selle rolli nii inimese kui ka looma arengus. Tema määratluse järgi [...]

Paastumine pole nälgimine – kes nälgib, see ei paastu. Paastumine on vabatahtlik, teadvustatud ja kindlalt ette teada pikkusega protsess, nälgimine aga pealesunnitud hädaolukord. Oleme harjunud saama toidust iga päev teatud hulga kilokaloreid, mida [...]

Välimine ja sisemine toitumine Organism saab eluks vajalikku energiat kahel viisil. Esimene võimalus on saada toitu väljastpoolt: on hea, kui inimene sööb mõõdu järgi ning ammutab toidust jõudu ja soojust. Tänu [...]

Paastumine külmetuse, gripi ja halva enesetunde korral Selline paastumine kestab samuti lühiajaliselt: toidust ollakse ilma kolm kuni kümme päeva. Harilikult piisab organismi vastupanuvõime suurendamiseks ja haigusnähtudest vabanemiseks juba kolmest päevast. Režiim ja [...]