Rasedus
Rasedus ei ole haigus. Sel ajal ei tohiks naine tunda end haigena, vaid peab endiselt piisavalt liikuma, tegema igapäevast tööd ja sööma normaalses koguses. Nii raseduse kui ka imetamise ajal on osal naistel erilised maitse-eelistused, võib suureneda magusaisu. Seepärast [...]
Rasvumise soolised ja vanuselised eripärad II osa
Naised Naistel on ülekaalus rasva kogunemine alakehale: puusadele, tuharatele, alaseljale ja reitele. Neil annavad rasvumisele tugeva tõuke hormonaalsed häired, mistõttu nad võtavad kaalus juurde ennekõike raseduse ajal (osa ka imetamise ajal) ja pärast menopausi. Naiste rasvarakud on mobiilsemad [...]
Rasvumise soolised ja vanuselised eripärad (I osa)
Mehed Meeste seas on kõige levinum selline rasvumise tüüp, mille korral rasv koguneb kõhule, rindkerele ja õlapiirkonda. See on seotud triglütseriidide suure hulga ja veresuhkru omastamise häirega: nende piirkondade rasvarakud on insuliini suhtes resistentsed, st suhkur ei jõua sinna. [...]
Rasvumise põhjused II osa
Välised tegurid On selge, et ükskõik kui aeglane on inimese ainevahetus, kuidas töötavad tema hormoonid või kas tal tekib häireid aju küllastuskeskuse töös, kujuneb rasvumine välja ainult juhul, kui ta sööb rohkem, kui on tema individuaalne energiavajadus. Kui [...]
Rahvusvaheline grupp
Juuli alguses meil oli väga positiivne rahvusvaheline grupp. Meie külastajad olid Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Belgiast. 19 külastajast 14 olid meil esimest korda. Loodame et nad jäid rahule ja ootame jälle!
Rasvumise põhjused 1 osa
Ehkki sageli usutakse, et rasvumises on süüdi ainult halvad geenid, saab selle haiguse tekkes eristada kaht põhjuste rühma: sisemisi (pärilikkus, kehaehituse tüüp) ja väliseid (toitumine ja füüsiline liikumine) tegureid. Sisemised tegurid On loomulik, et pärilik eelsoodumus mängib rasvumise [...]
Rasvumine ja metaboolne sündroom
Rasvumine on meie ajastu haigus, mis on tingitud eelkõige liigsöömisest. Küsimus ei ole mitte ainult vales toidus ja selle ülemäära suures koguses, nagu tihti arvatakse, vaid ka selles, et menüüs ei ole valgud, süsivesikud ja rasvad tasakaalus. Väga [...]
Hambaarst tervisehäirete avastajana
Hambaarst on pahatihti esimene ja ainuke, kes kirjeldatud sümptomeid märkab. Viimastel aastatel on just nemad saatnud minu vastuvõtule patsiente küsimusega, mis on nende igemete ja hammaste probleemide algpõhjus, või soovitanud otsesõnu paastumist kui ravimeetodit. Tänapäeval on teada, et koos [...]
Halb seedimine kahjustab hambaid ja igemeid
Vana-Kreeka ja idamaade arstid panid sageli diagnoosi patsiendi suust tuleva lõhna ning hammaste ja igemete seisundi järgi. Ka tänapäeva arstid oskavad neid sümptomeid siduda siseorganite tööga. Hambaemaili ja -struktuuri defekte on kirjeldatud ligi ühel kolmandikul inimestel, kellel olid diagnoosimata [...]
Seedeprobleemidel on rohkesti põhjuseid
valed toitumisharjumused, sealhulgas ühekülgne ballastainevaene toit; liiga vähene vedeliku (vee, taimetee) joomine; kiirustamine argipäeval: sage sooletegevuse allasurumine põhjustab aja jooksul kõhukinnisuse; liikumisvaegus; teatud ravimite tarvitamine; teatud soolemuutused, näiteks sopistised soole seinas (divertiikulid); seedimisnäärmete nõrkus, näiteks ensümaatiline häire (tagajärjeks nt [...]
Paastumise esimene eesmärk
Paastumise esimene eesmärk on reguleerida soolefunktsiooni ja hoida inimest tervena. Soolestiku tööaeg algab inimese sügava une faasis varahommikul ning kõige aktiivsem on jämesool kella viiest seitsmeni hommikul. Arvestades, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus algab kell kolm öösel ja lõppeb [...]
Toidu liikumine seedesüsteemis – 4. osa
Jämesool Kõik, mis peensooles jääb seedimata või imendumata, liigub edasi jämesoolde. Seal ei seedi enam midagi, see on organismist üleliigse väljaviimise organ ja jämesooles muutub soolesisaldis tahkemaks, sest liigne vesi imendub läbi jämesoole seina organismi tagasi. Roojamise normaalne [...]
Toidu liikumine seedesüsteemis – III osa
Peensool Maost liigub toit peensoolde, mille esimene osa on kaksteistsõrmiksool. Peensooles seeditakse lõplikult kõik toitained ( rasvad, valgud ja süsivesikud) ning need imenduvad organismi. Seedeprotsessis osalevad nii kõhunäärme ensüümid kui ka maksas toodetud sapp, mis eritub sapipõiest. Maks [...]
Toidu liikumine seedesüsteemis – II osa
Magu Mööda söögitoru jõuab toit makku, mis on elastne ja lihaseline kotike, kus algab seedimine. Mao limaskesta kokkutõmmete mõjul segatakse peenestatud toit maomahlaga. Maos algab valkude seedimine ja selles protsessis osalevad maos nõristuvad pepsiin ja soolhape. Ööpäevas eritub kokku [...]
Toidu liikumine seedesüsteemis 1 osa
Meenutagem ülevaatlikult, kuidas seedimisprotsess organismis välja näeb ja millised takistused selle eri järkudes võivad tekkida. Inimese toitumisprotsess algab suus, kus toit näritakse peeneks ja immutatakse süljega. Suutäie tahke toidu peenestamiseks on vaja teha 20–30 mälumisliigutust (dr Franz Xaver Mayr [...]
Seedesüsteem kui inimtaime juur
Seedimine on tähtis osa organismist: kui seedesüsteem ei tööta normaalselt, ei teki heaolutunnet ja inimest vaevavad seedehäired. Kõigepealt kogebki inimene ebamugavustunnet, lisaks võivad seedehäired põhjustada nahalöövet, peavalu, uimasust ja depressiooni. Kui kõht on pidevalt kinni ja kehasse on kuhjunud [...]
Paast ja vesi (III osa)
Päevane veenorm Toidupüramiidi alus on vesi, mille päevane kogus on 30–40 milliliitrit ühe kehakilogrammi kohta. Laste veevajadus on veel suurem: 75–100 milliliitrit kilogrammi kohta. See on organismile vajalik vedeliku kogus, et ainevahetus saaks häireteta toimida. Näiteks 75 kg kaaluva [...]
Paast ja vesi (II osa)
Vesi sees- ja välispidiselt Vesi on elu. Vastsündinu kehas on vee sisaldus väga suur: 75–80%. Mida vanemaks saame, seda vähem on organismis vett. See on üks põhjus, miks on vett vaja juua kõigil ja piisavas koguses. Vesi on [...]
PAAST JA VESI (I osa)
Vee ainevahetus Vesi jaotub organismi kudedes ja organites ebaühtlaselt. Suur on veesisaldus lümfis (kuni 90%), veres (83%), neerudes (80%), lihastes (75%), ajus (75%). Kõige vähem leidub vett rasvkudedes. Mida rasvunum on organism, seda vähem on temas vett. [...]
Kooskõlas loodusega – Viie elemendi teooria
Haiguse arenemise protsessi saab seletada mitmest vaatenurgast. Tutvustame siinkohal Hiina meditsiinist pärit viie elemendi filosoofilist kontseptsiooni. Materiaalse maailma viis põhielementi on vesi, puu, tuli, maa ja metall. Nendevahelised sidemed tagavad elementide pideva liikumise ja muutumise. Need mõjutavad, [...]
Devin – ainus tugevalt aluseline mineraalvesi Eestis!
Devin on tugevalt aluseline (pH 9,4) looduslik mineraalvesi, mis pärineb Bulgaariast Rodope mägede südamest. Maapinnale jõuab mineraalidega rikastunud vesi 700 meetri sügavuselt. 44°C vesi on võimeline lahustama teistsuguseid mineraale ja on seetõttu aluseline. Devinit soovitatakse juua toatemperatuuril, [...]