Blogi

Üldreegli järgi kestab taastumine sama kaua kui sellele eelnenud paast. Seedesüsteemile ei tohi anda rohke toiduga suurt koormust. Siin sobib paralleeliks väikelapsele rinna piima andmise lõpetamine järk-järgult – ka meie alustame tahke toiduga lusikatäie kaupa päevas. Taastumisperioodil on [...]

Enne hommikusi hingamisharjutusi tasub võtta lonks toiduõli, sest see aitab saada lahti halvast maitsest suus. Õli tuleb hoida suus, kuni see muutub valgeks vedelikuks, ja siis välja sülitada. Ruumi õhutemperatuur võiks olla kõige rohkem 21 kraadi, sest [...]

Edasi kulgeb iga paastuja päev talle individuaalselt koostatud plaani järgi. Igahommikune arstivisiit on vajalik selleks, et saaksime jälgida puhastumisprotsessi, teha vajaduse korral protseduuride valikusse muudatusi ning otsustada, kaua inimene paastub ja millal alustab taastumist. Nii saame kiiresti reageerida, kui [...]

Paastukuuri esimest päeva nimetatakse murdumise päevaks. See võib kujuneda esimest korda paastuma tulijale kuuri kõige raskemaks etapiks, sest tema organism pole veel paastumisega harjunud: veresuhkur on madal ja üleminek sisemisele toidule võtab aega. Mida rohkem on kehas mürke, mida [...]

Esimene hommik algab Looduses arstivisiidiga, mille käigus arst tutvustab paastujale kuuri ning koos koostatakse teraapia ajakava. Päris hea ülevaate keha olukorrast annab bioresonantsdiagnostika. Tava massaaž valmistab hästi ette lihased, idamaine aga vabastab selgroo ja sidekoe pingest, venitab ja [...]

Looduse paastukuuri kolm ravipõhimõtet on säästev dieet, organismi puhastamine ja koolitus. Säästev dieet on eelkõige puhkuse ja regeneratsiooni teenistuses. Puhastuse esmane eesmärk on kõrvaldada soolesaaste ja taastada seedetrakti enesepuhastusvõime. Harimise eesmärk on aidata paastujal jätkata kodus elustiili muutust. Suur hulk [...]

Tuleb silmas pidada, et ülalesitatud etapid on üldistus. Et iga inimene on eriline, tullakse ka ravipaastust läbi natuke erineval moel. Palju sõltub paastujast ja tema organismi reageerimisest  toimuvale, aga ka paastumiskeskkonnast ja kasutatud ravimeetoditest. Seepärast ongi hea teha pikem [...]

Uskumatu, kuidas arvutiprogrammil põhinev terviseuuring - bioresonantsdiagnostika - aitab tuvastada haiguste tagamaid isegi siis, kui tavameditsiin enam vastuseid ei leia! Biokliinikus ja Loodus Biospas teeb bioresonantsdiagnostikat Dr. Natalia Trofimova, kes on hingelt pühendunud inimeste aitamisele [...]

Nüüd läheb organism sisemiselt toidult tagasi tavatoidule ja seda tehakse sujuvalt. Soola toidule ei lisata, ei tehta ka klistiiri. Paastu ajaks vähendatud füüsilist koormust tuleks suurendada järk-järgult. Bioloogilise seaduspärasuse järgi algab pärast igasugust pidurdust ja aeglustusprotsessi erutuse ja [...]

Nüüd hakatakse loendama paastupäevi ning loobutakse ajutiselt välisest toidust, et organism saaks üle minna sisemisele toidule. Perioodi kestus määratakse koos arstiga kindlaks individuaalselt: see võib ulatuda paarist päevast kuni 28 päevani. Alati tuleb enne paastuma asumist otsustada, kui pikk [...]

Kui paastuda kuni kolm päeva järjest, on tegu koormusvabade päevadega. Alates viiest päevast kestvat protsessi võime nimetada paastukuuriks. Mida kauem paastu kuur kestab, seda selgemini ilmnevad erinevad etapid. Esimene etapp on ettevalmistusperiood, teine toidust loobumise etapp ja kolmas taastumisetapp. [...]

Vahel lähen iseendaga nagu pahuksisse, tunnen, et vajan kodusest rutiinist väljasaamist – siis ongi õige aeg Loodusse tulla. Olen paastunud juba kakskümmend aastat. Iga kord kulgeb see  isemoodi. Tähtede seis, kuu faas, aastaaeg, enda mürgistatuse aste... kes teab, mis [...]

Esimesed tunded, mis valdavad paastu läbinud inimest, on energiatulv ning hea värske olek. Hea enesetunne ongi see, mis paneb meid mõne aja möödudes uuesti paastuma. Me tunneme, et pea on selge ja liigesed on vabad. Paastu järel on [...]

Täielik välisest toidust loobumine põhjustab organismis omamoodi plahvatuse, stressi, mis äratab üles kõik varjatud kaitsejõud, et võidelda ellujäämise eest. Nälgimine kui ärritaja on hea vahend selle evolutsiooni käigus välja kujunenud kaitse- ja kohastumisreaktsioonide kompleksi mobiliseerimiseks. Sellele järgnev organite ja kudede [...]

Samal ajal rasvadega peab organism saama ka valke, millel on struktuurifunktsioon. Valgud on rakumembraanide ja maatriksi komponendid ning biokatalüsaatorid, reguleerides ainevahetust ja moodustades hormoone. Neil on lisaks transpordi- ja kaitsefunktsioon. Valgud on luude, juuste ja küünte struktuurikomponendid ning vajalikud [...]

Pärast süsivesikute põletamist, kui kudede kiire energiavajadus on rahuldatud, pole mõtet kulutada üksnes glükoosivaru. Seepärast hakkab keha kasutama paastumise ajal teise energiaallikana rasvarakke. Paast aktiveerib rasva põletava (lüpolüütilise) ensüümi ning kilpnäärme- ja neerupealiste töö. Suureneb kortisooli kontsentratsioon, mis vähendab [...]

Süsivesikud põlevad täielikult ära paastumise alguses esimeselteisel päeval, kui nende varud on veel suured. Seejärel algab rasva põletamine. Varude lõppemise tõttu hakkavad aga verre kuhjuma rasvade mittetäieliku oksüdatsiooni produktid (happed, atsetoon), mis peegeldub ka paastuja enesetundes: tuntakse peavalu, iiveldust, nõrkust, [...]

Lipiidid (rasvad) täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid. Nad on vajalikud rakkude ja kudede normaalseks funktsioneerimiseks ja täidavad spetsiifilisi biofunktsioone: hoiavad rasvlahustuvate ühendite, vitamiinide ja hormoonide taset ning transpordivad neid. Rasvad on inimkeha energia põhivaru. Nad moodustavad nahaaluse ja siseelundite rasvkoe. Rasva [...]

Veresuhkru piisavat taset hoiavad meie organismis toit, glükoosi tootmine ( glükoneogenees) ja glükogeeni lõhustumine (glükogenolüüs). Paastumisel kasutab organism energiaallikana sisemisi varusid. Esimesena põletab keha oma varudest ära süsivesikud, sest nendest saab energiat kõige lihtsamini. Süsivesikute ülesanne on hoida [...]