Nälgimise ja paastumise teaduspõhine erinevus
Paastumise eesmärk ei ole mitte kaalust alla võtta, vaid tagada, et organsüsteemid ja hormoonid töötaksid korralikult. Tähtis on mõista, et paastumine on paljude inimeste elus üksnes episoodiline protsess, ehkki järjest rohkem inimesi võtab aega ja tuleb kord aastas [...]
Näljakeskus ja küllastuskeskus
Üks esimesi nälja toimemehhanismi uurijaid oli tuntud pato - füsioloog, vene professor Viktor Pasutin (1845–1901). Ta pühendas nälja uurimisele aastaid ning uuris selle rolli nii inimese kui ka looma arengus. Tema määratluse järgi on nälg organismi seisund, mille puhul [...]
Näljamehhanism
Paastumine pole nälgimine – kes nälgib, see ei paastu. Paastumine on vabatahtlik, teadvustatud ja kindlalt ette teada pikkusega protsess, nälgimine aga pealesunnitud hädaolukord. Oleme harjunud saama toidust iga päev teatud hulga kilokaloreid, mida kasutame energia saamiseks – et [...]
Mis toimub organismis paastumise ajal?
Välimine ja sisemine toitumine Organism saab eluks vajalikku energiat kahel viisil. Esimene võimalus on saada toitu väljastpoolt: on hea, kui inimene sööb mõõdu järgi ning ammutab toidust jõudu ja soojust. Tänu tervislikule toitumisele saavutatakse tervis, hea töövõime [...]
Ravipaast
Paastumine külmetuse, gripi ja halva enesetunde korral Selline paastumine kestab samuti lühiajaliselt: toidust ollakse ilma kolm kuni kümme päeva. Harilikult piisab organismi vastupanuvõime suurendamiseks ja haigusnähtudest vabanemiseks juba kolmest päevast. Režiim ja reeglid on samad mis korrapärase [...]
Profülaktiline paast
Üks koormusvaba päev nädalas - Kõige meelsamini võtaks inimene tablette, mis säilitavad nooruse pika elu lõpuni, ent ilmselt jääb see soovunelmaks. Viini ülikooli professori Johannes Huberi sõnul ei saa tõenäoliselt elu pikendada ilma ohvrit toomata [...]
Osaline paast
Osaline paast on pehmema toimega ning nõuab tulemuste saavutamiseks rohkem aega ja järjekindlust. Paastuja menüü sisaldab kindlas koguses ja proportsioonis mikroelemente (mineraalaineid ja vitamiine), mis annab organismile toitaineid, lisaks juuakse vett. Osalist paastu võib nimetada dieetpaastuks. Selle liike on [...]
Vesiravi dr Sebastian Kneippi meetodil
Vesi on paastumise üks alustugesid. Ühelt poolt on vesi oluline kui jook, teiselt poolt tuleb see mängu doseeritud vesiravi juures, mis on paastumist toetavate protseduuride kogum. Sinna kuuluvad saun, vesivõimlemine, vesi massaaž ja ürdivannid. Rõhutan sõna doseeritud koos sama [...]
Täispaast
a) Kuivpaast: ei sööda midagi ega jooda isegi vett. See kuur on lubatud maksimaal selt 72 tundi järjest ja seda tehakse üksnes raviarsti kontrolli all. Organismile on kuivpaast väga kurnav, aga teatud tingimustel ja näidustuste korral annab see suurepärase [...]
Paastu jaotus kestuse järgi
Paastu pikkus sõltub patsiendi vanusest, kehakaalust ja üldseisundist, haiguse liigist ja arengujärgust ning muudest teguritest, näiteks sellest, kas tegu on head tervise seisundit hoidva (profülaktilise) või tervisehäiret raviva paastukuuriga. Kõige optimaalsem pikkus leitakse koostöös paastuarstiga. Enne paastuma [...]
Paastu liigid
Paastumine on vabatahtlik täielik või osaline loobumine toidust ja/või joogist, et organismi puhastada ning taastada füüsiline ja vaimne tervis. Laias laastus jaguneb paastumine profülaktiliseks ehk tervist tugevdavaks ning ravipaastuks, millega ravitakse arsti juhendamise all teatud haigust. Paastumine [...]
Paastumise viis põhireeglit
Mitte midagi süüa, ainult juua – jooge paastukuuri jooksul oma valiku järgi vett, lisaks soovi korral sobivat taimeteed või soolata köögivilja puljongit. Ära jätta kõik, mis pole eluliselt vajalik – nikotiin, alkohol, kohv, maiustused, isu pärssivad ja vett [...]
Paastupäeviku pidamine
Paastuja võiks teha iga päev mitu korda märkmeid selle kohta, mida ta on teinud, ning kirjutada üles, kuidas ta end parasjagu tunneb. Nii on paastujal (ja tema raviarstil) hea läbielatut analüüsida. Näiteks kui inimene tunneb end ühel [...]
Eduka paastumise tingimused
Paastumise ajal on esiteks kõige olulisem asjatundlik juhendamine ja peale selle rahulik looduskeskkond, eraldatud paik, mis on eemal linnakärast; võimalus jalutada päevas 10–15 kilomeetrit värskes õhus; hoiduda organismi koormamisest ebavajaliku teabega, st. raadio, televiisor, arvuti [...]
Maksa töö aktiveerimine
Paastumist toetab ka maksa soojendamine. Selleks tuleb võtta parasjagu kuuma veega (umbes 60 kraadi, sest haudumist ega põletusville pole tarvis) täidetud soojakott ja keerata see kuiva rätiku sisse, heita pikali ning hoida kotti parema roidekaare all umbes 20 minutit. [...]
Vastunäidustused ja riskitegurid
Igal medalil on kaks külge Üldjuhul on paasturavi mõeldud täiskasvanutele. Lastele on see näidustatud erandkorras ja paastuarsti koostatud individuaalse kava alusel. Paastumise eesmärk on õigel ajal vältida tervist ohustavaid riskitegureid ja kõrvaldada juba arenema hakanud haiguse tekkepõhjused. Vaimustusest [...]
Uimastisõltuvus
Ka uimasti sõltuvuse korral on paasturavi üks tervenemise võimalus, kuid selline patsient vajab individuaalset lähenemist ja paastuda tuleb kliinilistes tingimustes arsti kontrolli all. Esimene eesmärk on vabaneda veres olevatest uimastitest, selleks kasutatakse tugevaid mürkide eemaldamise meetodeid. Tugeva [...]
Suitsetamine
Paast on üks suitsetamisest vabanemise meetod. Osa inimesi tulebki paastuma just selleks, et saada sellest sõltuvusest vabaks. Paastumise ajal peab suitsetamisest tingimata loobuma, sest muidu võib tekkida väga raske terviseseisund (aju hapnikuvarustuse ja südametegevuse häired kuni teadvusekaotuseni) [...]
Alkoholism
Alkoholismiravi jaoks on tähtis, et patsient tahaks oma elustiili ise muuta ja sellest halvast harjumusest vabaneda. Selle näidustuse korral on paastumise peamine ülesanne taastada kogu organismi põhifunktsioonid, kõrvaldada haiguse tekke põhjused (näiteks elimineerida alkohol), mis on tihti seotud [...]
Närvisüsteem
Teatud psüühiliste haiguste ravis on paastuga saavutatud rohkesti positiivseid tulemusi. Paastu järel on inimene erksam, tema mõtlemine teravam ning paljudel psüühikahäiretega inimestel kaovad psühhopatoloogilised nähud täielikult. Kes on kannatanud apaatia või depressiivse seisundi all, tunneb paastumise järel soovi [...]
Kasvajad
Paastukuuri täpse korraldamise jaoks on määrava tähtsusega kasvaja liik, arenemisjärk ja vorm (hea- või halvaloomuline). Koos paastuarstiga vaadatakse üle ka see, kuidas on kasvajat siiani püütud ravida, kui ammu ja kui kiiresti pärast eelmist ravi saab alustada [...]