Kui kaua võib inimene olla söömata? Pühakirjast tuntud prohvetite 40-päevased paastud on paljudele jõukohased, kirjanduse andmeil vältas rekordpaastumine koguni 249 päeva.

Paastu kui iidse ravivõtte juurde kuuluvad puhas vesi, jalutuskäigud looduses, klistiir või soolte sügavpuhastus, massaaž ja palju muid toiminguid, mida pakub paastukeskuse Loodus BIOSPA seitsmepäevane pakett.

Paastudes vabaneb organism mürgistest jääkainetest, liigsest vedelikust, limast ja rasvadest, selgitab Trofimova. Paastumine ei luba enneaegu vananeda, sest takistab rakkude ja kudede saastumist laguainetega. Paastu ajal hakkavad kõik organid uue hooga tööle, kinnitab ta.

Arsti kinnitusel pole paastuma tulija põhieesmärk kindlasti mitte kaalu vähendamine nagu paljud asjatundmatud arvavad. Rasvkoe vähenemine on lihtsalt meeldiv kaasnähe.

Paastu esimestel päevadel kukub kaal keskmiselt 600 grammi kuni kilo päevas, üle 10-päevase paastu korral 100-200 g päevas.

Mida suurem inimene, seda kiiremini ja rohkem ta alla võtab, selgitab Trofimova. Keskmiselt kaotab inimene nädalase paastuga 4-7 kilo, kuid see kaal taastub hiljem kiiresti. Et püsivalt kaalus alla võtta, tuleb teha arsti juhendamisel pikemaid paastukuure.

Tervisepaast on mõeldud kord-paar aastas profülaktikaks, see on organismi puhastuskuur.

«Kodus teeme kõik aeg-ajalt suurpuhastusi, ka oma keha ei tohi unustada,» tõdeb Trofimova.

Ravipaastuga ravitakse kindlat haigust ning arst teeb raviplaani. Paastu aeg sõltub haigusest ja selle kulust.

Näiteks astmahaige võib paastuda paar-kolm nädalat, sobiv aeg on enne allergiat põhjustavate taimede õitsemist. Et reumatoidartriit ägeneb kevadel, tuleks sellest haigusest ülesaamiseks paastuda varakevadel, räägib paastukeskuse peaarst.

Kas paastujate hulgas on ette tulnud imelisi paranemisi? Trofimova kinnitusel on paastujad lahti saanud healoomulistest kasvajatest, näiteks müoomidest.

«Üks patsient, kes ei tundnud lõhna, sai pärast kolmandat paastu tagasi haistmise,» meenutab arst.

Kõikide haiguste puhul aga paast ei aita, näiteks neerupuudulikkuse korral või kui maks ei tööta normaalselt ega suuda organismist mürkaineid välja viia.

Mõistagi ei sobi paast suhkruhaigetele, ka pärast keemiaravi ei tohiks kohe paastuma tulla, räägib Trofimova.

«Keegi ei arva ju, et paast aitaks ägeda kirurgilise haiguse, näiteks ägeda pimesoolepõletiku korral,» lisab Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tõnu Peets.

Ka suured ja pahaloomulised kasvajad tuleb võimaluse korral kirurgiliselt eemalda. Ohtlikke infektsioone, näiteks tuberkuloosi, tuleb ravida antibiootikumidega, sest organismil pole enam aega ja jõudu võidelda selle haigusega, selgitab Peets.

Küll aga on üsna pikk nende haiguste nimekiri, mida saab paastuga edukalt ravida, näiteks ainevahetushäireid ja allergilisi seisundeid, bronhiaalastmat, nahahaigusi, liigesepõletikke, psüühikahäireid, seedetrakti haigusi, ülekoormusest põhjustatud stressi, depressiooni jpm, loetleb arst.

«Ega paastki ole eraldiseisev imepärane ravivõte, mis muudab kõik muud ravivõtted tarbetuks. Mõnikord võimaldab paast vähendada vajalikke ravimiannuseid. Tihtipeale jääb ühe-kahe paastu efekt poolikuks, kui inimese eluviis ja toitumine ei muutu,» rõhutab Peets.

Ta ei soovita omapäi paastuda rohkem kui 1-3 päeva, sest pikema paastu puhul võib ette tulla tüsistusi. Rasked tüsistused võivad ohustada neid, kes on söömata üle paari nädala.

Tervisepaastu lõppedes saavutab inimene erilise seesmise puhtuse, kerguse ja vaimse kirkuse tunde. Just nimelt see seisund ahvatleb enamikku uuesti paastuma, mitte niivõrd hirm ühe või teise haiguse ees.

Hea enesetunde efekt kestab pika paastu puhul küllalt kaua, isegi terve aasta, lisab Peets.

On loodusrahvaid, kes paastuvad igal aastal, tavaliselt on nad terved ja pikaealised.

«Ajalugu uurides ei leia ajastut, mil inimesed oleksid toitunud 3-4 korda päevas, nii nagu tänapäeval,» imestab Peets. Tänapäeva inimene sööb pigem rohkem kui vähem, see on uus nähtus ja aidanud kaasa mõnegi tsivilisatsioonihaiguse tekkele, lisab ta.

Tegelikult on inimene võimeline söömata olema päris kaua aega. «Olen lugenud merehädalistest, kes on olnud üksikul saarel söömata 36 päeva,» kinnitab Peets.

Erinevalt teadlikust paastujast viibib tormiõnnetuse üleelanu äärmuslikes tingimustes, ta ei saa teha klistiiri ega jalutuskäike ning teda piinavad külm ja janu.

Õigetes tingimustes võib paast kesta isegi 30-50 päeva. Inimene võib kaotada kuni 40 protsenti oma tavalisest kehakaalust, rohkema korral tekivad pöördumatud tervist kahjustavad muutused, selgitab Peets.

Eestis on olnud 4-nädalasi paastujaid. Ravipaastuga väheneb kehakaal umbes 12-16 protsenti, see on ohutu, lisab arst. Väga tähtis on täpselt täita kõiki paastureegleid.

Loe pikemalt: Tartu Postimees