Kõrge vererõhk hakkab tavaliselt langema paastumise esimestest päevadest alates. Isegi püsiva pikaajalise kõrg vererõhutõve (hüpertoonia) põdejatel alaneb vererõhk seitsme paastupäeva
järel normaalsele tasemele. Enamasti jõuab see pärast paastumise lõpetamist normist allapoolegi, ent tõuseb taastumisperioodi jooksul taas normi. Ainult juhul, kui hüpertoonia esineb koos
ateroskleroosiga, tõuseb vererõhk paastukuuri järel normaalsest veidi kõrgemale; siiski oleme ka neil patsientidel täheldanud üldise terviseseisundi paranemist (peavalud muutuvad talutavamaks ja harvemaks, ka ravimite tarvitamist saab piirata).
Et paastu normaliseeriv mõju vererõhule muutuks püsivaks, tuleks hüpertooniahaigetel teha korrapäraselt lühiajalisi paastukuure: piisab kolmest päevast kuus või viie- kuni seitsme päevasest
paastumisest kord nelja või kuue kuu tagant. Kõrge vererõhuga patsiendid peavad jälgima, et nad paastu ajal ei saaks liiga suurt füüsilist koormust. Kõrge vererõhu preparaate võib paastudes võtta üksnes paastuarsti juhendamisel, sest paastumise ajal võivad ravimid vererõhku järsult alandada. Samuti on väga oluline järgida taastumisperioodil ja hilisemas tavaelus sobivat toidu režiimi, et hoida kolesteroolitase ja vererõhk normis. Kaasa aitab, kui toitutakse individuaalse toidutalumatuse testi tulemuste alusel.