Paast pole piin, vaid looduslik ravimeetod,” kinnitab Natalia Trofimova. Sarmikas ungarlanna on pärit kreeka-katoliku perekonnast, kus paastuajast peeti rangelt kinni. Eesti tuntuim paasturaviarst õpetab nälgimisega puhastama oma vaimu ja keha.

Loodusravikeskus asub Tartu külje all ning asukoht on paastulaagrite läbiviimiseks ideaalilähedane. Vaimult nõrgal ja ihult suurel puudub siin igasugune võimalus maistele ahvatlustele järele anda: silmapiiril ei terendu ühtainukestki söögikohta ega poodi. Dr. Trofimova sõnul on see üsna oluline eeldus selleks, et paastukuur soovitud tulemusi annaks. Omal ajal Leningradi Pulmonoloogia Instituudis paasturaviprogrammi läbinud arst on kümnel viimasel aastal korraldanud Lõuna-Eestis lugematul arvul paastulaagreid. Et paast on popp, seda tunnistab maini ulatuv järjekord.

Dr. Trofimova räägib lõbusa loo sellest, kuidas üks naine oma ülekaalulise kaasa nälgima saatis. Mees tuli pansionaati nagu sanatooriumisse. Õhtul korraga mure suur: temal viin ja vorst ühes, aga seltsilist pole. Karmi naise sõnakuulelik mees saadeti koju tagasi. Paast ja pudel ei käi kokku.

Parim ravi

Järjest sagedamini saadavad perearstid oma patsiente paasturavile. Nälgimise tulemusena on haiged vabanenud lisaks liigsetele kehakilodele liigesevaludest, kurnavatest astmahoogudest ning saanud normi vererõhu.

Paasturavi on head tulemust andnud ka varase raseduspatoloogia puhul. Dr. Trofimova juures oli mõni aeg tagasi ravil oksereflekside käes vaevlev noor naine, kel kolmepäevase nälgimise järel vaevused kadusid.

Nälgimise füsioloogia on lihtne. Natalia Trofimova sõnul on meie keha piisavalt tark. Kui ühel hetkel ei saa inimorganism energiat enam toidust, võtab ta seda iseendast.

Paastumine on ka vähktõve ennetamise esimene samm, sest vähirakud on olemuselt muundunud rakud ja paastumine lihtsalt sööb nad ära.” Paastuarst teab juhtumeid, kus pärast paastukuuri on kontrollimisel avastatud healoomulise kasvaja kadumist.

Natalia Trofimova arvates ei ole paasturavile alternatiivi. “Pole olemas dieeti, mis puhastaks organismi jääkainetest. Lisaks sellele vabastab nälgimine keha liigsest vedelikust, kuhjunud rasvast ning korrastab loidunud funktsioonid.”

Paast sobib kõigile

Paastu ajal toimub terve rida biokeemilisi muudatusi: veri muutub happelisemaks, mürgid ja toksiinid väljuvad organismist uriini, naha ja kopsude kaudu. Inimesed taluvad nälga erinevalt. “Tavaliselt on kõige raskem paastu teine päev, siis toimub üleminek väliselt toitumiselt sisemisele. Päris loomulik on nõrkus ja peapööritus.” Asteeniline seisund läheb kiiresti mööda. Paastuja tervis on professionaali kontrolli all ning see annab kindlustunde.

Paastujate kontingent on kirev nagu sügisene vahtraleht. “Paastumas on käinud õpetajad ja pensionärid, firmajuhid, isegi talunikud ja prominendid.” Viimaste seast nimetab dr. Trofimova esimesena Jaak Allikut, kes Loodusesse jõudis oma abikaasa õhutusel.

Perioodiline nälgimine võib saada elustiiliks ja nii tullakse paastulaagrisse teist ja kolmandatki korda. Tullakse üksi ja kaksi, koos sõbranna või sugulasega. Ülemus tavaliselt alluvat ühes ei võta ning lõppkokkuvõttes on kõigi privaatsus garanteeritud.

Eksib see, kes arvab, et paastulaagrisse minnakse pelgalt pikutama. Näljapäevadel saab keha aktiivse koormuse hingamisharjutuste, ravivõimlemise ja matkamise kaudu.

Tänulikud patsiendid on paastupäevade lõpus toonud raviarstile näha neerukive ja kiitnud head enesetunnet, mis sarnanevat uuestisünnile. Paastust väljatulek toimub samuti kindla skeemi järgi, toidust võõrdunud organismi järk-järgult käima lükates. Koduse paastumise kohta on Natalia Trofimoval kindel seisukoht. “Paast pole lihtsalt söögist loobumine. See on ravikuur, terve teadus, kus teadmatusest, kas või vee vähese tarbimise korral (30-40 ml 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas – Toim.) võib kasu asemel hoopis kahju tekkida.” Küll aga võib rääkida koormusvabadest päevadest, on see siis 1-2päevane mahladieet või hommikupaast.

Kui uskuda Tiibeti mütoloogiat, siis kunagi elas inimene ainult õhust. Alles pärast pattulangemist määrati talle karistus muretseda oma igapäevase leiva eest. Seega pole midagi üleloomulikku elada näiteks seitse päeva õhust ja armastusest.

Allikas: Õhtuleht