Paastu pikkus sõltub patsiendi vanusest, kehakaalust ja üldseisundist, haiguse liigist ja arengujärgust ning muudest teguritest, näiteks sellest, kas tegu on head tervise seisundit hoidva (profülaktilise) või tervisehäiret raviva paastukuuriga. Kõige optimaalsem pikkus leitakse koostöös paastuarstiga.
Enne paastuma asumist määratakse kuuri pikkus alati kindlaks, sest see aitab organismi parima tulemuse saavutamiseks ette valmistada. Kui paastuda kvalifitseeritud juhendajate hoole all, saab enesetundest sõltuvalt kuuri kestust muuta.
Päevade arvu järgi nimetatakse paastukuure järgmiselt:
- 1 päev koormusvaba päev
- 1–3 päeva lühike profülaktiline paast
- 5–7 päeva lühike ravipaast
- 10–14 päeva keskmise pikkusega ravipaast
- 21–28 päeva pikk ravipaast
- 40 päeva ülipikk ravipaast
Jaotus menüü järgi
Paastukuure saab klassifitseerida selle järgi, mida on lubatud kuuri ajal süüa.