Pärast süsivesikute põletamist, kui kudede kiire energiavajadus on rahuldatud, pole mõtet kulutada üksnes glükoosivaru. Seepärast hakkab keha kasutama paastumise ajal teise energiaallikana rasvarakke. Paast aktiveerib rasva põletava (lüpolüütilise) ensüümi ning kilpnäärme- ja neerupealiste töö. Suureneb kortisooli kontsentratsioon, mis vähendab allergilist reaktsiooni kehas tunduvalt ja tugevdab immuunsust.
Süsivesikud põletavad rasvu, tekitades rasvhappeid ning nende ainevahetuse produkte, ketokehi. Keskmiselt väheneb paastuja kehakaal ööpäevaga 0,5–1% kehamassist. Rasva põletamine sõltub paljudest teguritest: kaalust, vanusest, ainevahetusest, hormoonide aktiivsusest, vedeliku peetusest, soolestiku seisundist ja veel paljust muust, näiteks õhutemperatuurist ja -niiskusest.
Ainevahetuse kiirus omakorda sõltub vegetatiivse närvisüsteemi tasakaalust. Paastuaegne kehakaalu vähenemine on lisaboonus, mis annab tõuke edaspidiseks kehakaalu normis hoidmiseks.