Miks mõned naised vananevad aeglasemalt kui teised?

Väsimus, ajuudu ja lõtv nahk ei pruugi olla lihtsalt vanuse märgid. Loodus BIOSPA kliinilise dietoloogi Liina Molenaarsi sõnul on soolestikul selles suurem roll, kui arvata võiks.

Mis siis, kui saaksid ise mõjutada, kui kiiresti sa vananed – ilma ühegi kirurgilise või kosmeetilise protseduurita? Molenaarsi sõnul tuleb selleks mõista, et keha on süsteem, milles kõik on omavahel seotud. „Ja üks kõige vähem nähtavaid, kuid kõige olulisemaid seoseid saab alguse soolestikust,“ ütleb ta.

Kas see tundub tuttav?

Oled väsinud või tujukas, mälu pole enam endine. Kõht puhitab, on kinni või sunnib ootamatult tualetti kiirustama. Nahk tuhmub ja lõtvub, tekivad pigmendilaigud, liigesed valutavad ja vererõhk kipub tõusma. Peame seda kõike vananemise paratamatuks osaks. Aga mis siis, kui need muutused viitavad hoopis häiretele organismi talitluses?

Stuudiokorter kõhus

„Tegelikult on see väga loogiline,“ selgitab Molenaars. „Saame eluks vajaliku energia ja toitained toidust.“ Soolestik aitab toitu lagundada ning toitaineid omastada, kuid toimib ka kaitsebarjäärina väliskeskkonna ja organismi vahel. Seetõttu mõjutab soolestiku tervis meid kogu elu vältel – kasvamisest vananemiseni.

Seedetrakt ei ole seega lihtsalt toru, kuhu toit kukub, kus seda purustatakse ja kust see välja viiakse. See on mitme meetri pikkune keerukas süsteem – ja üllatavalt avar.

Kas teadsid? Inimese soolestiku sisepinna kogupindala on teadlaste hinnangul ligikaudu 32 m² – umbes sama suur kui väike stuudiokorter¹. Sinna võiks peaaegu sisse kolida. Koos pere ja sõpradega.

Ja soolestikus elavad juba triljonid mikroorganismid – umbes sama palju, kui on meil endal keharakke². Ilma nendeta me hästi elada ei saaks.

Kindlus ja tuletõrje

Terve soolesein koos kaitsva limakihi ja mikroorganismidega aitab toitaineid omastada ning haigustekitajaid eemal hoida. Kuid siis „juhtub elu“: stress, ravimid, töödeldud toit, alkohol ja muud mõjutajad võivad seda kaitsebarjääri koormata³. Kui kindlusemüür kahjustub, võivad sissetungijad läbi pääseda ja immuunsüsteemi häirekella lüüa. Süttib põletik – justkui tulekahju, millega keha ohu vastu võitleb. Kui tuli kiiresti kustub, on kõik hästi. Probleem tekib siis, kui see jääb hõõguma.

„Meie, naiste, jaoks on mängus veel üks tegur – hormoonid,“ lisab Molenaars. Östrogeen toetab sooleseina kaitsevõimet ja mõjutab mikrobioomi, soolestik omakorda osaleb östrogeeni ainevahetuses⁸. Kui östrogeenitase menopausi eel langeb, kaotab kindlus ühe oma valvuritest. See on üks põhjustest, miks nii paljud naised mingil hetkel tunnevad, et kõik muutub korraga.

Vanusega võib organismil olla üha raskem põletikutuld kustutada. Koos vananevate rakkudega võivad kehas jääda hõõguma väikesed põletikukolded. Kui tuli aastaid ei kustu, nimetatakse seda põletikuliseks vananemiseks (inflammaging)⁴.

Pikaajalist põletikku seostatakse mitte ainult naha vananemisega⁵, vaid ka südamehaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja Alzheimeri tõvega⁶. Tuhmil nahal, liigesvalul ja ajuudul võib olla mitu põhjust, kuid need võivad olla ka märk sellest, et kehas hõõgub midagi pikemat aega. „Selle asemel, et kõike vanuse kaela ajada, tuleks aidata kehal oma tuletõrje taas tööle saada,“ ütleb Molenaars.

Mida saad ise teha?

Vananemist peatada ei saa, küll aga saad oma keha toetada. Üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata, on soolestiku tervis. Toit, mis just sulle sobib ja mida suudad seedida, stressi vähendamine, piisav uni ja liikumine ning aeg-ajalt seedimisele puhkuse andmine – kõik see aitab luua tingimused, milles mikrobioom tasakaalustub ja soolestik taastub. „Sest keha suudab seda!“ kinnitab Molenaars.

Kas teadsid? Soolestik on inimkeha kõige kiiremini uuenev organ. Selle sisepind uueneb vaid 4–7 päevaga⁷.

Abikäsi

Kõike ei pea üksi välja nuputama. Tartus asuv Loodus BIOSPA on ligi 30 aastat aidanud inimestel oma soolestiku tervise eest hoolitseda. Keskuse asutas dr Natalia Trofimova, kes juhib seda koos tütre, kliinilise dietoloogi Liina Molenaarsiga. Loodus BIOSPA on Põhja-Euroopa ainus F. X. Mayri sertifikaadiga soolestiku tervise keskus.

Nädalane individuaalne programm toetab soolestiku taastumist sobiva toitumise, seedimisele puhkuse andmise ja toetavate protseduuridega. Külalised õpivad ka oma keha paremini tundma ning tervist ja nooruslikkust hoidma.

„Peale seitset päeva on mul alati tunne, et olen noorem ja energilisem. See energia, mis tekib, on kirjeldamatu – nagu oleksin taas kahekümneaastane, täis tegutsemisindu ja selget mõtlemist.“ – Maris

Kui soovid oma tervist hoida ka aastate pärast, alusta soolestikust juba täna.

biospa.ee

Allikad

  1. Helander HF, Fändriks L. Surface area of the digestive tract – revisited. Scand J Gastroenterol. 2014;49(6):681–689. doi:10.3109/00365521.2014.898326

  2. Sender R, Fuchs S, Milo R. Revised estimates for the number of human and bacteria cells in the body. PLoS Biol. 2016;14(8):e1002533. doi:10.1371/journal.pbio.1002533

  3. Qi Y, Goel R, Kim S, et al. Intestinal permeability biomarker zonulin is elevated in healthy aging. J Am Med Dir Assoc. 2017;18(9):810.e1–810.e4. doi:10.1016/j.jamda.2017.05.018

  4. Franceschi C, Garagnani P, Parini P, Giuliani C, Santoro A. Inflammaging: a new immune–metabolic viewpoint for age-related diseases. Nat Rev Endocrinol. 2018;14:576–590. doi:10.1038/s41574-018-0059-4

  5. Salem I, Ramser A, Isham N, Ghannoum MA. The gut microbiome as a major regulator of the gut-skin axis. Front Microbiol. 2018;9:1459. doi:10.3389/fmicb.2018.01459

  6. Furman D, Campisi J, Verdin E, et al. Chronic inflammation in the etiology of disease across the life span. Nat Med. 2019;25:1822–1832. doi:10.1038/s41591-019-0675-0

  7. Liu Y, Chen YG. Intestinal epithelial plasticity and regeneration via cell dedifferentiation. Cell Regen. 2020;9:14. doi:10.1186/s13619-020-00053-5

  8. Peters BA, Santoro N, Kaplan RC, Qi Q. Spotlight on the gut microbiome in menopause: current insights. Int J Womens Health. 2022;14:1059–1072. doi:10.2147/IJWH.S340491