Paastukuuri esimest päeva nimetatakse murdumise päevaks. See võib kujuneda esimest korda paastuma tulijale kuuri kõige raskemaks etapiks, sest tema organism pole veel paastumisega harjunud: veresuhkur on madal ja üleminek sisemisele toidule võtab aega.
Mida rohkem on kehas mürke, mida rohkem probleeme, seda raskem on. Füüsiliselt hakkab keha valutama pigem neil, kes on tavaelus kasutanud palju toidulisandeid ja vitamiine. Lihtsasti ei pruugi paastumise alustamine kulgeda ka suitsetamisest ja alkoholist sõltuvatel inimestel, kes on hakanud mõistma, et sage klaasikaupa (näiteks tööga seotud vastuvõttudel) alkoholi tarbimine annab kokku suure koguse ja hakkab tekkima sõltuvus.
Mõne üksiku paastuja jaoks on alguspäev nii raske, et tema vaim murdub ja ta tahab paastumise lõpetada. Seda märgates anname paastujale vähehaaval taas toitu ja aitame tal paastumise selleks korraks lõpetada. Kellel leidub veidi vähem äärmuslikke nõrkusehetki, neid aitab lusikatäis mett, võib juua ka sidrunivett.