Esimene hommik algab Looduses arstivisiidiga, mille käigus arst tutvustab paastujale kuuri ning koos koostatakse teraapia ajakava. Päris hea ülevaate keha olukorrast annab bioresonantsdiagnostika.
Tava massaaž valmistab hästi ette lihased, idamaine aga vabastab selgroo ja sidekoe pingest, venitab ja avab energeetilisi kanaleid. Vereringe- ja veenilaiendite probleemi korral soovitan kuiva CO2 vanni. Üks väga tõhus ja asendamatu ravi luustiku ja liigesehaiguste puhul on individuaalne vesiravi basseinis koos venitamisega. Eestis oleme selle meetodi esmakasutajad ja praegu teadaolevalt ka ainukesed.
Päeva jooksul tuleb pidevalt lonkshaaval juua toatemperatuuril või veidi soojemat vett 30–40 milliliitrit ühe kehakilogrammi kohta. Paastuja saab taimeteed, mida valmistame oma aia taimedest.
Igal hommikul kell 8 tehakse õues ühiseid hingamisharjutusi ja kui ilm lubab, valatakse jalad külma veega üle. Järgneb kepikõnd umbes 3 km. Päeva jooksul on tarvis värskes õhus liikuda 5–10 kilomeetrit. Kõnnitakse heas tempos – nii, et inimene ikka tunneb, et ta liigub. Mida rohkem õues kõnnite ja end muul moel liigutate, seda paremini te end paastumise ajal tunnete.
Päevas on harilikult kavas mitu toetavat protseduuri, mille järel puhatakse vähemalt 15 minutit, mõne tervisehäire korral palju kauem. Kui massöör märkab tervisemuresid, suhtleb ta kindlasti arstiga.
Õhtu on igale paastujale rahulik omaette olemise aeg. Mõnele patsiendile on see algul väga raske: kurdetakse igavust, ei harjuta üksi olemisega. Siiski on igal inimesel ka enda jaoks aega vaja – saab käia jalutamas, loodust nautimas ja lugeda. Meie väiksest raamatukogust saab valida raamatuid ja ajakirju, ent soovitame hoiduda sellistest harjumustest nagu raadio, teleri ja arvuti kasutamine. Rahulik hea muusika on kasulik.
Suur osa paastupäevast kulgeb igal paasturühma liikmel omas tempos. Aeg-ajalt kogunetakse ühisele võimlemisele või arsti loengule. Loengute eesmärk on aidata paastujal mõista, miks ta midagi paastudes teeb. Inimesed hakkavad mõtlema ka sellele, et tervis ei tule niisama.
Mõnes paastujate rühmas tekib nii hea omavaheline klapp, et juhuslikult kokku sattunud inimesed saavad nädala jooksul nii lähedasteks, et jäävad ka hiljem suhtlema. On inimesi, kes sätivad oma elu nii, et nad saaksid ka järgmine kord tulla paastuma koos. Paastukuurile tulnud inimestel on palju ühist, näiteks vaadetes tervisele.
Vahel sattub meile ka inimesi, kel pole aimugi, miks nad paastuvad. Mõni tütarlaps muretseb paari lisakilo pärast, kuid tegelikult oleks tal vaja õppida toituma ja füüsilist aktiivsust hindama. Üks naine mainis paastukuurile tuleku põhjusena aga mehe lubadust osta talle auto, kui ta võtab 5 kg alla. Sellised ajendid ei ole paastumiseks õiged.