Rasedus ei ole haigus. Sel ajal ei tohiks naine tunda end haigena, vaid peab endiselt piisavalt liikuma, tegema igapäevast tööd ja sööma normaalses koguses. Nii raseduse kui ka imetamise ajal on osal naistel erilised maitse-eelistused, võib suureneda magusaisu. Seepärast tuleb olla ettevaatlik, et ei söödaks ülemäära. Samal ajal tuleb arvestada, et šokolaadis on rohkem (kakao)rasva kui suhkrut. Organismil ei ole valget suhkrut eriti vaja, tal on vaja süsivesikuid. Seepärast sobivad magusaisu rahuldamiseks vahtrasiirup ja mesi (3 teelusikatäit mett päevas on piisav).
Normkaaluga naistel kulgeb sünnitus kergemini ja neil on vähem tüsistusi. Raseduse ajal saab kehakaalu normaalseks tõusuks pidada keskmiselt 7–10 kg – sel juhul rasvarakke tõenäoliselt juurde ei teki. On vale arvamus, et raseduse ja imetamise perioodil tuleb rinnapiima produtseerimise nimel süüa rohkem kui muul ajal (sealhulgas piimatooteid).
Loode areneb hästi ka siis, kui raseda kehakaal ei tõuse üle 10 kg. Ülekaaluline laps võib sündida neil emadel, kes söövad raseduse ajal üle oma energiavajaduse ja liialdavad maiustustega (teiseks võib lapse ülekaalu põhjustada ema geneetiline haigus, näiteks suhkurtõbi).
Kui emal on last kandes seedehäired ja ta ei oska raseduse ja imetamise ajal oma toidutalumatusega arvestada, lähevad need probleemid üle sündivale ja/või rinna piima saavale lapsele. Kui laktoositalumatusega ema ei pea imetamise ajal laktoosivaba dieeti, põhjustab see imikul kõhuvalusid ja gaase (ka siis, kui lapsel ei ole veel laktoositalumatust välja kujunenud). Samamoodi on geneetiliselt määratud gluteenitalumatus: kui last ootav või imetav ema pole sellest teadlik ega oska dieeti pidada, võib see tervisehäire üle kanduda ka lapsele.