Soja levikuga Euroopasse ning Ameerikasse, esitatakse kogu aeg küsimus: “Kas soja on inimese organismile kasulik või kahjulik?” Sellepärast on moodne teadus enam kui pool sajandit uurinud soja koostist ja eripära. Selle aja jooksul on esitatud hulgaliselt erakordselt huvitavaid fakte, kuid senimaani ei ole ükski teadlane söandanud kindlalt vastata eespool toodud küsimusele.
Ühed kinnitavad, et sojaubades on külluslikult väärtuslikku taimset valku, sojatoodetes on ideaalselt tasakaalus energiaväärtus ja põhitoitainete ja muude aktiivsete ainete koostis, hea antioksüdant ning soovitavad seda tarvitada kui ravimit ja profülaktilist vahendit kõigile, alates suhkruhaigetest kuni lõpetades ülekaalu all kannatajatega.
Teised väidavad, et soja võib haige organismis mitte ainult peatada, vaid ka provotseerida vähirakke, peale selle suureneb sojat tarbides oht kahjustada kilpnääret, hirmutatakse, et soja võib kiirendada ajurakkude vananemist.
Sojatoodete kasulikkus on suur ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: ”Kõik mõõdukas on tervislik.” Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks.
Kuigi soja uurimises on veel käia pikk tee, arvatakse siiski, et pisutki sojat toiduga iga päev manustades on vähktõbede oht väiksem. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest ega lõhnast ega ka välisest atraktiivsusest, saab sojatooteid propageerida eelkõige tervendavate omaduste kaudu. Ometi pole soja mingi imerohi, vaid see on tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada sojatoodete tarbimise üle.
Soja soodustab aktiivset ja pikaealist elu ning kaitseb meid paljude haiguste eest!
Soja alandab vere kolesteroolitaset
Kuna sojatooted on kolesteroolivabad, siis langeb kolesteroolitase veres. Soja valgu biokeemiliselt aktiivsed ühendid on võimelised alandama üldkolesterooli ja madala tihedusega lipoproteiinide taset, mis on kahjulikeks tegijateks üldkolesterooli moodustumisel. Sojas sisalduvad kiud- ja bioloogiliselt aktiivsed ained soodustavad kolesterooli sidumist ning väljutamist organismist.
Uuringud on tõestanud, et isegi väikseim kolesteroolitaseme tõus veres põhjustab tõsist muutust südamehaiguste riski määras, samas on ka tõestatud, et kui vere üldine kolesteroolitase langeb 1%, siis südamehaiguste risk väheneb 2%.
USA Südameassotsiatsioon, Ameerika Ühendriikide Toidu ja Ravimite Amet (FDA) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldasid 2000. aastal soovituse südamehaiguste riski ennetamiseks ja vere kolesteroolitaseme langetamiseks, kus soovitatakse südamehaiguste riski vähendamiseks ja kolesteroolitaseme langetamiseks tarbida päevas 25 g sojavalku.
Soja on positiivse mõjuga südamele ja veresoontele
Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni, alandavad kolesteroolitaset veres ja seetõttu aitavad sojatooted ravida ja ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Hoolitsedes, et organism saaks küllaldaselt õiget tüüpi valke, kaitseme me oma südant. 25 g sojaproteiini päevas on piisav annus.
Soja ravib osteoporoosi e luude hõrenemist
ja leevendab üleminekuea vaevusi. Osteoporoos on valge elanikkonna tavaline haigus ning harv ja tundmatu haigus mustanahaliste kontinendil. Põhjus on loomsete valkude ületarbimises, mis põhjustab kaltsiumi kaotuse uriini kaudu. Osteoporoos ohustab kõige rohkem üleminekuea läbinud naisi, sest östrogeenide vähenemine organismis põhjustab luude hõrenemist. Sojas leidub taimseid östrogeene, mis mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka kasvatada ning vähendavad muidki üleminekuea vaevusi. Soja looduslikud isoflavoonid takistavad luustiku nõrgenemist, parandavad kaltsiumi sidumist luudesse ja kaltsiumi tasakaalu organismi.
Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust
Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi. Et saada piisavalt taimseid östrogeene ja vältida hormoonpreparaatide tarvitamist üleminekuaastatel, peaks tarbima 100 g sojat päevas.
Soja ennetab rinna- ja eesnäärmevähki
Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal pärast küüslauku. Seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele, mis toimivad inimorganismis vähi vastu – antiöstrogeenina. Kaasaegsed uuringud on kinnitanud, et just tänu nendele taimsetele eelhormoonidele aitab soja ära hoida ka rinnavähi teket. Sojas leiduvad fütoöstrogeenid hõivavad rakkudes just need kohad, mis on tavaliselt iseloomulikud östrogeenidele, takistades seega viimaste levikut. Seega vähendavad taimsed fütoöstrogeenid haigestumise ohtu kõikide vähiliikide puhul, mis arenevad hormonaalsel teel. Nende hulka kuulub ka näiteks emakavähk. Vähkiennetav toime põhineb hormonaalsüsteemil, kus pehmete kudede puhul, nagu seda on rinnanäärmed, leiab kergesti omastatav fütoöstrogeen endale kiiresti ”pesa” ja blokeerib vähi teket soodustava östrogeeni ligipääsu. Sojas sisalduv fütiinhape, mida kunagi peeti vaenlaseks, on hiljuti kuulutatud tõhusaks abivahendiks võitluses vähi vastu.
Soja on ainus isoflavooni allikas, mida nimetatakse taimseteks östrogeenideks nende hormoonisarnase toime tõttu. Soja genisteiin mõjub pärssivalt naiste rinnavähile. Isoflavoonid tegutsevad kui antioksüdandid ja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetuse normaaltaseme.
Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliinitaset
Seepärast on sojatooted asendamatud diabeetikutele.
Naiste menstruaaltsükli tasakaalustaja
Hormonaalsüsteemi silmas pidades on soja kasulik ka naiste menstruaaltsükli tasakaalustajana. Sojatooted on asendamatud heategijad naistele ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Igakuised tusatujupäevad menstruaaltsükli viimasel nädalal ja menopausi nn. kuumad hood on just selle ilminguks. Pea igale naisele tuttav meeleolulangus, tusatuju, närvilisus ja üldine halb enesetunne algava menstruatsiooni eel (nn. premenstruaalne sündroom) on tingitud meessuguhormooni progesterooni kuhjumisest. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ja kahaneb vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ning mõju. Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.
Süües sojatoite on rahulolu tunne pikem ja parem. Suurele valgusisaldusele vaatamata leidub sojas vähe süsivesikuid, mis teeb sojatooted kaalujälgijatele eriti sobilikuks. Soja on tänuväärt toiduaine tasakaalustatud dieedi osana. Sojatoodetes on tervislik rasvasisaldus: madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest, siis aitavad need säilitada tervislikku kaalu.
Organismi puhastaja mürkidest
Soja puhastab organismi radioaktiivsetest ja mürgistest ainetest tänu fosforiühenditele. Kuna soja sisaldab fosforiühendeid, mis seovad mürgiseid aineid ja viivad need seedetrakti kaudu organismist välja. Sojat sisaldavad preparaadid on kasulikud mitmete mürgistuste puhul ja on kasutusel ka kiiritustõve ravis, puhastades organismi
radioaktiivsetest ainetest.
Laktoosi talumatus ja lehmapiima allergia
Soja sobib kasutada laktoosi talumatuse ja lehmapiima allergia puhul. Laktoos on suhkur, mida leidub lehmapiimas ja piimatoodetes. Osadel inimestel puudub organismis piimasuhkrut lõhustav ensüüm – laktaas. Inimestel, kellel esineb laktoositalumatus, põhjustab laktoos seedetalituse vaevusi, nagu gaasid kõhus, kõhuvalu ja -lahtisus piima joomise järgselt.
Piimaallergia korral tekivad lapsel allergia nähud loomsele piimavalgule – sagedamini nahalööbed, mõnel aga ka hingamisteede sümptomid. Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus. Ainult taimset valku sisaldav sojapiim ja sellest valmistatud piimatooted on asendamatud lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule. Sojaubades leiduvad väärtuslikud mineraalid ja vitamiinid tagavad lastele terve ja aktiivse kasvuea. Sojatoodetes on kaltsiumi tervete luude ja hammaste jaoks ning rikkalikult taimseid proteiine, mida lapsed kasvamiseks vajavad. Sojaoas on tervislikus tasakaalus kasvueas lastele olulised Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped.
Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, sealhulgas luude hõrenemine, südameveresoonkonna-, vähi-, seede- ja neeruhaigused. Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb. Sojas leiduvad taimsed nais- ja meessuguhormoonid – östrogeenid on sarnased inimorganismis toodetud hormoonidega.
- Soja reguleerib soolte tegevust; leevendab kõhukinnisust, kiirendab ainevahetust.
- Sojaubadel on palavikku alandav ja põletikuvastane toime, seetõttu kasutatakse sojatooteid külmetushaiguste raviks ja peavalu vastu.
- Soja kiirendab ainevahetust regulaarsel sojatoodete söömisel.
- Soja parandab aju biokeemiat ja mälu.
- Soja lagundab sapikive.
Sojatooteid ei tohiks kasutada:
- inimesed, kellel esineb tsüliaakia – soja talumatus
- sojaallergikud – tekitab kõhulahtisust
- neeruhaiged, kuna soja on väga kaaliumirikas
Väärtusliku taimse toiduna ei koorma soja organismi, st toidu omastamiseks ei kuluta organism liigselt energiat.
Allikas: www.soja.ee