Minu teekond paastumiseni algas juba 30 aastat tagasi. Tegelesin nooruses vehklemisega, treenisin kaks korda päevas. Pärast aktiivse sporditegemise lõpetamist hakkasid lisakilod kogunema. Juhtusin lugema Paul S. Breggi raamatut „Nälgimise ime“. Loetud raamat avas mulle tee paastu juurde. Alustasin 20-ndates eluaastates iseseisvalt paastumisega ja õppisin selle abil oma keha rohkem tundma. 5 aastat tagasi avastasin enda jaoks Loodus BioSpa. Nüüd olen siin juba 5. kord.
Ma ei käi paastukuuridel kehakaalu pärast. Olen aktiivne, liigun palju, osalen spordilaagrites ja jooksuvõistlustel. Minu jaoks on paastumine peamiselt vaimne praktika, olen vastamisi iseendaga. Liigne elukoorem kukub siin 5-7 päevaga maha, alles jääb mõtteselgus – mis on oluline, mis mitte. Pärast saab plaanid pikaks ajaks paika panna. Ka kodus olles teen perioodiliselt 36-tunnist intervallpaastu. Paar korda nädalas lõpetan söömise õhtuti kl 16. Kui tööl on pingeline või seisavad tähtsamad kohtumised ees, aitab paast mõtte teravama hoida. Paastust on kujunenud minu jaoks universaalne tööriist.