Paastumise motiiv on keha vabastamine kahjulikest jääkainetest, mis läänemaailmas levinud liigse söömise ja passiivse eluviisi tõttu on muutunud paljudele probleemiks. Paast on kõige tõhusam meetod, kui soovitakse kergendada oma eritusorganite koormat.
Jääkainete väljaviimine kehast on paljude organite ülesanne. Keha puhastab end maksa, lümfide, neerude, soolte, kopsude ja naha kaudu. Need on aga paljudel inimestel üle koormatud ega tööta nii, nagu peaks. Selle tagajärjeks on mitmesugused haiguste sümptomid: nahalööbed, allergia, krooniline nohu, kõhukinnisus või -lahtisus, neeru- ja sapikivide ning liiva teke, liigesevalud, kõrge kolesteroolitase, väsimus ja veel palju muud. Seejuures on ligi 90% haigestumistest mingil kujul seotud toitumisega.
Paast on võrreldav radikaalse kirurgilise sekkumisega – paastumise edendaja Paul Bragg ongi nimetanud paastumist ilma noata operatsiooniks. Paastukuuri puhastuse mõju kestab organismis umbes kuus kuud, seejärel hakkavad mürkained jälle kuhjuma. Kui arvestada toiduvalikus varjatud toidutalumatuse testi tulemusi, mis näitavad täpselt, milliseid aineid organism ei suuda omastada, ei kuhju mürkained nii kiiresti.