Vesi on paastumise üks alustugesid. Ühelt poolt on vesi oluline kui jook, teiselt poolt tuleb see mängu doseeritud vesiravi juures, mis on paastumist toetavate protseduuride kogum. Sinna kuuluvad saun, vesivõimlemine, vesi massaaž ja ürdivannid. Rõhutan sõna doseeritud koos sama olulise sõnaga individuaalne, sest igal protseduuril on omad näidustused ja vastunäidustused. Paastukuuril määrab arst patsiendile vajalikud protseduurid ning neid tehakse sama kindla skeemi alusel, nagu võetakse näiteks ravimeid. Patsient võib küll näiteks armastada saunas käia, aga paastu ajal tuleb sellegi puhul järgida arsti juhiseid. Kui head asja saab liiga palju, võib see mõjuda tervisele kahjulikult. Saunaskäigud võivad rahuldada vajadust sooja järele, lisaks ergutatakse sellega eritusfunktsiooni naha kaudu. Tuleb silmas pidada, et paastuja ei jääks sauna üksi, sest vererõhk võib järsult langeda, ning et temperatuur ei tõuseks üle 80 ºC.
Oleme Looduses pühendunud dr Sebastian Kneippi (1821–1897) meetodil tehtavale vesi ravile. Dr Kneipp oli Saksa ravitseja, kes lõi oma kogemuste põhjal tervisekontseptsiooni, mis koosneb viiest põhielemendist: vesiravi, liikumisravi, toitumisravi ja fütoteraapia ehk ravimine taimedega ning režiim, st kindel päevakava.
Vesiravi karastab, kehaline liikumine lisab jõudu ja suurendab vastupidavust. Õige toitumine, võimalikult vähe töödeldud toit loovad tervisele tugeva aluse ja aitavad toitumisega seotud haiguste puhul. Ravimtaimedest tehakse teed, neid lisatakse vannidele ja mähistele. Tervisliku eluviisi kindel osa on ka kord ehk töö- ja puhkeaja tasakaal.