Eristatakse kolme erinevat tüüpi laktoositalumatust:
- Primaarne laktoositalumatus – Kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Eestis esineb laktoositalumatust 20-30 % elanikkonnast. Primaarne laktoositalumatus on pärilik ja seda tüüpi laktoositalumatust saab määrata geneetilise testi abil.
- Sekundaarne laktoositalumatus – Keskkonnast tingitud, põhjuseks sooleseina vigastus või gastrointestinaalsed haigused nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom.
- Kaasasündinud laktaasi puudulikkus – Harvaesinev autosomaal-retsessiivne haigus, mis on rohkem levinud Soomes (1:60 000). Primaarset laktoositalumatust saab määrata geneetilise testi abil. Määratakse laktaasi kodeeriva geeni läheduses geneetilist markerit (C-13910T), millel on seos laktoositalumatusega. Genotüüp CC on seotud laktoositalumatusega ja genotüübid CT ja TT laktoosi tolerantsusega. Laktoositalumatuse geneetilisel testimisel on palju eeliseid võrreldes traditsiooniliste diagnostiliste meetoditega: DNA-testi abil saab eristada primaarset laktoositalumatust sekundaarsest, mis võib olla ajutine, kui rakendatakse õiget ravi. DNA-testi tulemus ei ole mõjutatud välistest faktoritest nagu söömine/joomine, antibiootikumide tarvitamine või endoskoopilised protseduurid enne testi läbiviimist. Lisaks on geneetiline testimine patsiendile palju mugavam ja vähem aeganõudev kui traditsioonilised meetodid. Laktoositalumatuse geneetilist testi soovitatakse inimestele, kellel on laktoositalumatusele iseloomulikud sümptomid.
Geenitest on patsiendi jaoks on lihtne ja mugav. Proovimaterjaliks sobib põsekaape, sülje- ja vereproov. Testi tulemused saab teada 1-2 nädala jooksul. Kui testi tulemus kinnitab primaarse laktoositalumatuse diagnoosi, siis peaks:
- Piirama laktoosi sisaldavate toodete tarbimist. Laktoosi võib leiduda lisaks piimatoodetele ka vorstitoodetes ja mõningates ravimites, seega tuleks uurida toiduainete ja ravimite koostist. Laktoositalumatus pole alati täielik, paljudel juhtudel talub inimene vähese laktoosisisaldusega tooteid.
- Kasutama laktaasi sisaldavaid toidulisandeid, kui laktoosi sisaldavate toodete tarbimise vältimine ei ole võimalik.
- Lisama menüüsse kaltsiumirikkaid, piima mittesisaldavaid toiduaineid, nagu näiteks sojatooted, brokkoli, oad, seemned ja pähklid või tarvitama kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid, et säilitada vajalikku kaltsiumi kogust organismis.
- Kuna kaltsium ei imendu ilma D-vitamiini juuresolekuta, tuleks tagada piisav D-vitamiini saamine toiduga.Heaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala (lõhe, makrell) ja muna.
Laktoositalumatus on laialt levinud ainevahetuslik häire, mille puhul organism ei suuda ensüüm laktaasi vähesuse või puudumise tõttu seedida piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos jääb lõhustamata ega saa imenduda.
Sellisel juhul fermenteeritakse laktoos soolebakterite poolt, mille tulemusena tekib suur hulk gaasi. See omakorda võib põhjustada mitmeid laktoositalumatusele iseloomulikke ebameeldivaid sümptomeid: kõhuvalu, kõhukrampe ja -puhitust, kõhugaase ja kõhulahtisust.