Biokliinikusse doktor Natalja Trofimova vastuvõtule tuleb see inimene, kellel on motivatsioon ja on iseloomu. Toidutalumatuse test ja sellest tulenev analüüs on üles ehitatud kõige tähtsamale, toitumisele. See annab inimesele võimaluse analüüsida, kuidas ta on toitunud siiani, ja võimaluse õigesti toitudes ise ennast aidata.
Toidutalumatus ja immuunsüsteem on jätkuvalt väga aktuaalne teema, aga paljuski alles arenemisjärgus. Talumatust tuleb juurde kiiremini kui teadmisi.
Kui me räägime toidutalumatusest, siis sakslased tegelevad sellega rohkem kui 30 aastat. Nad avastasid, et kõik need sümptomid, mis avaldavad organismis allergiat, seda pole. Seega on täiesti kaks erinevat asja: allergia ja toidutalumatus. Need on kaks täiesti erinevat asja.
Allergiat tekitab põhimõteliselt antigeen, antikeha reaktsioon ning see on kiirreaktsioon. Toidutalumatus on see, mida me kohe silmaga praktiliselt ei näe, aga me puutume kokku tagajärgedega. Just seetõttu, et see tagajärg nõrgendab organismis fermentatiivset tegevust. Võtame sellised haigused, mida me konkreetselt teame, et tegemist on toidutalumatusega – gluteeni või laktoosi talumatusega, seda saab gastroloog koheselt kontrollida, järele vaadata. Need on autoimuunsed haigused. On olemas sellised haigused, mis pole veel lõppstaadiumis, kuid nad annavad juba organismis häiresignaale. Neid momente pole tavasilmaga märgata, koguni arstid ei suuda neid põhjuseid välja selgitada. Seda ei tunne igakord ka inimene ise, sest täna ta sööb üht või teist toiduainet, kuid selle mõju võib avalduda alles viie päeva pärast.
Kas toidutalumatust on varasemast rohkem?
Toidutalumatust esineb seetõttu rohkem, et väga paljud meie igapäevased toiduained on oma olemuselt muutunud. Ja inimese organism ei jõua nii kiiresti muutuda, kui muutub toit, mis paljuski on determi-neeritud. Ei jõua ka fermendid ja ensüümid muutuda. Sünnimomendil on inimesel nõrkus mingi haiguse suhtes, samamoodi võib nõrkus olla ka determineeritud toiduainete suhtes, aga inimene seda ise ei tea. Näiteks kui ma teen toidutalumatuse testi ja tulemusi analüüsides avastan, et tal on piima suhtes toidutalumatus, siis inimene ütleb, et jaa, ma juba lapsena tundsin seda. Mul ema või isa ei saa piima juua või on suguvõsas keegi sama probleemiga kimpus. Tegelikult tulevad paljud asjad kaasa eelmisest põlvkonnast.
Maailma alternatiivmeditsiinis kasutatakse nõndanimetatud varjatud toidutalumatuse teste, kus määratakse IgG tüüpi toiduainetevastaseid antikehi. Oponendid aga väidavad, et toidutalumatust pole võimalik mingi testi abil määrata, see pole teaduspõhine. Parem tervislikult toituda ja rohkem liikuda. Samas on inimesi, keda need soovitused ei aita. Olete te neid oma praktikas kohanud?
Muidugi! Siinkohal ei ole tegemist ainult kehakaaluga, vaid küsimus on palju ulatuslikum. Mina hakkasin toidutalumatusega tegelema kaheksa aastat tagasi, kui Eestis tekkis veregrupidieedi buum. Meil on perekonnas nii, et mõlemal pojal on IV veregrupp, ühed ja samad vanemad, toidu suhtes on mõlemal omad eelistused, kuid reeglina söövad ühesugust toitu. Üks poistest on sale, teine kehaehituselt tugevam. Asi huvitas mind sedavõrd, et ma tegin mõlemale testi veel siis, kui see asi polnud Eestisse jõudnud. Testid tehti Sksamaal kahes erinevas laboris, nii et tulemused tulid sünkroonselt, et nad tõepoolest on erinevad. Ühel poegadestl on piima suhtes varjatud toidutalumatus, teisel on mõned probleemid gluteeniga. Hakkasin otsima, kelle kaudu suguvõsast on need probleemid tekkinud ja saingi vastused. Nii et minu ja mehe kombinatsioon avaldub meie lastes.
Kas sellest võib järeldada, et toidutalumatus on mõnes mõttes pärilik?
Siin tulebki üks oluline probleem, millel tahan peatuda. See puudutab neid noori naisi, kes tahavad lähemal ajal last saada või on juba rasedad. Kui nemad teevad toidutalumatuse testi ja näevad, milliseid toiduaineid nad ei talu, siis on võimalik nii raseduse ajal kui ka imetamise perioodil vähendada laste allergilist reaktsiooni. Miks ma räägin allergilisest reaktsioonist, aga seepärast, et sellega on seotud atoopiline dermatiit. Seda esineb lastel ja imikutel praktiliselt üle ühe.
Minu poole pöörduvad emad oma murega: mida ma pean tegema, arst on lapsele juba hormoonpreparaadid välja kirjutanud. Rinnalaste puhul teeme emmele testi, selle järgi määrame emale dieedi.
See on uskumatu, kui palju saab ema ära teha oma lapse heaks.
Milline on teie kliinikus tehtava testi olemus võrreldes Role toidutalumatuse testiga?
Tegelikult meie ise ei tee kohapeal ühtegi testi. Biokliinikus võetav vereproov saadetakse Saksamaale Ühendatud Euroopa laborisse, kus seda testitakse 60 või 300 toiduaine suhtes. Kergem variant, so. tsütotoksiline test 60 põhitoiduaine suhtes on täiesti piisav sel juhul, kui on tegemist ülekaaluga. Meie kliinikus on väga head kogemused selle testiga töötamisel.
Kui mõne toiduainega tekib tugev reaktsioon, näitab see, et keha ei suuda omastada sellest saadavaid kasulikke aineid või siis omastab neid väga halvasti.
Levin töötab Ameerika „paneelidega”, meie kasutame Euroopas välja töötatud süsteemi ja millegipärast usun, et see sobib meile rohkem, kuna meie toitumisharjumused on rohkem sarnased.
Kas võib juhtuda, et esmase testi tulemused aja jooksul muutuvad ja mõned keelatud ained tulevad menüüsse tagasi?
Muudatusi toitumises ei tohi alustada omal käel, vaid pärast konsultatsiooni eriala spetsialistiga, selles mõttes on see inimese ja arsti vaheline koostöö. Organism võib taastuda juba poole aasta või aastaga, immuunsus suureneb ja varem näiteks psoriaasi tekitanud tomateid võib muretult ka edaspidi süüa. Kui tegemist on aga geneetilise puudusega, siis peaks keelatud toiduaine oma menüüst välja jätma elu lõpuni.
Kui suured üllatused on inimest tabanud, saades teada testi tulemused?
Üllatused on garanteeritud! Näiteks inimene tuleb meie biokliinikusse ja kurdab pidevat nohu, pidevat angiini, väsimust või on tal pidevalt seedehäired. Ta ei tule selle pealegi, et enamus probleemidest on põhjustatud toidust ja isegi siis, kui tal on kahtlused tekkinud, ei suuda ta iseoma tarkusest välja peilida, milline toiduaine tema organismis vasturekatsiooni tekitab. See ei avaldu tunni-paari jooksul, isegi mitte samal päeval.
Öelge palun, kas varjatud toidutalumatus võib põhjustada ka pidevat unisust ja uimasust?
Loomulikult võib, sest teatud toiduainetel võib olla toksiline mõju organismile. See omakorda tekitab depressiooni ja jõuetust, sest inimene sööb sellieid toiduaineid, mis järjepidevalt mürgitab.
Kas teil on ka selliseid patsiente olnud, kes on Tallinnas Role-testi mingil ajal läbi teinud ja nüüd tulevad Biokliinikusse uuele testile?
Neid on olnud aja jooksul päris palju ja erinevatel põhjustel. Põhimõtteliselt ei kipu ma ümber tegema seda testi, mille eest inimene on juba raha välja käinud. See raha on tarvis tal enda kasuks tagasi teenima panna, mis tähendab seda, et kui inimesel on varasema testi osas probleeme tekkinud, siis saavad need ka üheskoos positiivselt lahendatud.
Oletame, et toidutalumatuse test koos arstipoolsete soovitustega on olemas ja inimene sätib oma toitumise vastavalt soovitustele ringi. Kui ruttu on märgata esimesi tulemusi?
See on väga individuaalne. Kõige olulisem selle juures on see, kui täpselt inimene talle tehtud testi järgib. Teine asi – kui kiiresti hakkab organism sellele reageerima. Sageli on nii, et inimene tuleb minu juurde kuu aja pärast kordusvastuvõtule ja ma näen tema juures positiivseid muudatusi, siis tähendab, et test tõepoolest töötab. Aga võib juhtuda ka seda, et organism rakutasandil nõuab harjumiseks pisut pikemat aega. Seda siis, kui testi järgi määratud toidukombinatsioon osutub liiga raskeks. Kujutage ette, kui korraga tuleb loobuda lisaks piimatoodetele ka leivast ja saiast, oma igapäevasest toidust, siis tuleb aidata inimesel koostada sobivat dieeti ja päevamenüüd.
Oskate te oma kogemuste põhjal öelda, kas meestel on testi järgida ja oma seniseid toitumisharjumusi kergem muuta kui seda naistel?
Mehed on enamasti rohkem distsiplineeritud. Ja kui näiteks abikaasa teda kõrvalt toetaks, oleks tulemus veelgi tõhusam. On selliseid abielupaare, kus abikaasad tulevad üheskoos minu vastuvõtule, vaatamata sellele, et naine toidutalumatuse testi ei tee, ainult mehel on teatud haigusenähtudega probleem. Muuseas, toidutalumatuse testiga on väga hästi võimalik korrigeerida diabeeti, vere kolesteroolisisaldust või ravida podagrat. Kui me jagame ka selle mehe naisele kõrvalt soovitusi, siis on kõik väga hästi. Järgmine kord kohtun kliinikus senisest palju tervema patsiendiga!
Mida soovitate inimesele, kes alles kaalub, kas tulla Biokliinikusse toidutalumatuse testi tegema või mitte.
Inimene peab kõigepealt seda ise tahtma terve olla ja tal peab sellega lõpuni minema. Ainult siis on sellest testist ka kasu. Et testi teha, selleks pole vaja eelnevalt endaga midagi teha. Ei ole tarvis mitu päeva ennast näljutada. Tulge testile sellisena, nagu te olete ja elate, siis saab testist ka tõesed vastused.
Kas te iseendale olete teinud toidutalumatuse testi?
Loomulikult olen, ja ka minu jaoks oli seal väikesi üllatusi. Ma teen aastaid endale paastupäevi ja organismi süvapuhastust, seepärast oli ka väga minimaalselt neid toiduaineid, mida ei ole igapäevaselt soovitav süüa. Loobuma ei pea ma otseselt küll millestki.
Mida te arvate pH toitumisest?
Meetod kui selline võib olla suurepärane, kuid seda ei tohi võtta üks-ühele. See ei saa sobida ühtviisi kõikidele. Kujutage ette, mis juhtub inimesega, kellel on seedimisega tõsised probleemid ja ta hakkab pH dieedi järgi toituma – peamisel siis rohelist toidukraami ja võimalikult toorelt. Kui inimesel on juhtumisi koliit, võivad tal tekkida tõsised haigusnähud.
Teate, ma ei usu mitte ühessegi dieeti, mis absoluutselt kõikidele sobiks.
Sandra Otsuse intervjuu 2010.a.
Mida kujutab endast varjatud toidutalumatus?
Kui inimene sööb tema organismile mittesobivaid toiduaineid, siis toit ei lagune seedekulglas täielikult. Toitainete lõpp-produktid on amino- ja rasvhapped ning glükoos. Kui need imenduvad verre, tunneb organism need ära, talub neid väga hästi ja ühtlasi vabaneb maksimumkogus energiat. Mittetäielikult seeditud toidu imendumisel verre vastab immuunsüsteem sellele samuti nagu geneetilise võõraine tungimisel vereringesse. See ilmutab end kõikvõimalike sümptomite ja patoloogiliste seisunditena, mis küll kohe ei väljendu, kuid millel on võime kuhjuda.
Isegi ökoloogiliselt puhas toit võib täiesti tervele inimesele ebasoodsalt mõjuda. See ongi varjatud toidutalumatus. Pikka aega ei osatud seda diagnoosida, vaid nimetati kroonilise väsimuse sündroomiks. See väljendub seletamatute depressioonidena, kalduvusena tüsenemisele ja sagedaste migreenidena.