Paastumise esimene eesmärk on reguleerida soolefunktsiooni ja hoida inimest tervena.

Soolestiku tööaeg algab inimese sügava une faasis varahommikul ning kõige aktiivsem on jämesool kella viiest seitsmeni hommikul. Arvestades, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus algab kell kolm öösel ja lõppeb kell kolm päeval, peab sellesse ajavahemikku jääma kaks kolmandiku päevasest kaloraažist.
Para sümpaatiline närvisüsteem (kl 15–3) ei aktiveeri seedimist, seepärast tuleks sel ajal süüa ainult üks kolmandik päeva toidust.

Ka seedenäärmed pole õhtupoolikul enam piisavalt aktiivsed. See tähendab, et kui viimane söögikord juhtus olema hilja õhtul ja liiga rikkalik ning inimese jaoks ebasobiva koostisega, siis järgmiste tundide jooksul soolesisaldis n-ö komposteerub sunnitult: see hakkab käärima, tekivad gaasid ja laguproduktid, mis on toidu
kvaliteedist sõltuvalt erineval määral mürgised.

Kui inimene kannatab seedehäirete all, jäävad laguproduktid pikemaks ajaks soolde ning ladestuvad selle seintele. Seda protsessi nimetatakse ainevahetusjääkide ladestumiseks. Selle tagajärjed on:

  • tervise üldine halvenemine,
  • töötuju kadumine, väsimus,
  • tusasus, ärritatus, erutuvus, närvilisus,
  • mitmesugused otsesed tervisehäired.

Paastumise esimene eesmärk on reguleerida soolefunktsiooni ja hoida inimest tervena. Kui seedesüsteem on terve, taanduvad ka muud tervisehäired.
Tagasipöördumine reguleeritud soolefunktsiooni juurde on kõige looduslikum ja parem kosmeetika.

Kooskõla inimese füüsilise ja vaimse tervise ning tema välimuse vahel on vaieldamatu.