Tähtis osa paastukuurist on taastumine, sest kui see protsess ei kulge reeglite kohaselt ja organismil ei aidata sisemise toitumise perioodist sammhaaval välja tulla, võidakse paastu mõju peaaegu nullida. Kui süüa taastumisperioodil näiteks friikartuleid või hamburgerit või tarbida alkoholi, võib see lõppeda soolteummistuse ja halvimal juhul isegi operatsiooniga.
Taastumisperiood kestab sama kaua päevi, kui oldi ilma toiduta. Taastumise ajal tekib pärast algusraskusi ja kriisipäevi (ühel-kahel päeval) heaolu, vabanemise ja eufooria tunne. Väga tähtis on säilitada see tunne võimalikult kauaks – sellepärast ongi taastumisel suur osakaal.
Nädalase paastumise järel on organismi toitainetevajadus esialgu väike. Järgnevatel päevadel tuleb aegamööda saavutada selline igapäevane toitumis režiim, millest kavatsetakse hakata kinni pidama, olgu see siis taimetoit, kalorivaesem toit kui varem või eluviis, mis on vaba nii alkoholist kui ka suitsetamisest.
Pärast paastu reageerib organism teatud ainetele eriti tundlikult. Kui enne paastumist ei olnud inimene oma toidutalumatust peaaegu märganud, siis paastu järel võib ebasobiva toidu söömine tekitada suuri vaevusi, näiteks kõhulahtisust või -kinnisust, kõhukrampe või peavalu. Toidutalumatuse väljaselgitamine on paastukuuri seisu – kohast tähtis, sest see annab võimaluse korraldada paastujärgne taastumine paastuja organismi individuaalsust silmas pidades.
Paastuaeg annab ajendi häälestada end olulisele ja vältida üleliigset. Looduse kaudu leiame kehale, vaimule ja hingele rikkalikult toitu, millest argipäeval tihti puudust tunneme.