„Ka ülekaaluline inimene võib olla õnnelik, kui tal on kõik hästi ning ta on rahul oma tervise ja kehakaaluga. Paratamatult hakkab ülekaal ühel hetkel tervist mõjutama ja siis tuleb läbi mõelda pigem, kuidas muuta enda toitumisharjumusi. Kas selleks, et vähendada kehakaalu või langetada kolesteroolitaset? Kas selleks, et saada vererõhk normi või leevendada liigesevalusid, leida lahendus nahaprobleemidele või allergiale,“ ütleb dr Trofimova.

Vastavalt sellele saab arst otsustada, milliseid analüüse on vaja teha ning milline toitumiskava võib aidata terviseprobleeme lahendada. Kui inimene ise ei tea, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda, siis alati tuleks alustada oma perearstist.

Dr Natalia Trofimova on 40aastase kogemusega kliiniline arst, üldarst-terapeut, toitumisnõustaja ning loodusravikeskuse Loodus BioSpa ja Biokliiniku peaarst. Ta on populaarse raamatu “Paastuga terveks” autor.

Dr Natalia Trofimova on 40aastase kogemusega kliiniline arst, üldarst-terapeut, toitumisnõustaja ning loodusravikeskuse Loodus BIOSPA ja Biokliiniku peaarst. Ta on populaarse raamatu “Paastuga terveks” autor. Foto: erakogu

Dr Trofimova ütleb, et sageli tullakse tema juurde eelnevalt tehtud analüüsidega, mis ei anna talle kui arstile konkreetse patsiendi kaebuste ja haiguste kohta vajalikku infot. Seega, kõigepealt tuleb koos arstiga paika panna eesmärk ja arutada, milles probleem seisneb ning lähtudes diagnoosist saab valida juba järgmised sammud – otsustada, millist toitumiskava või toitumise piiranguid valida ning millised analüüsid oleks vaja lisaks teha.

Arst paneb diagnoosi, toitumisnõustaja koostab menüü

Nii et kõigepealt tuleks pöörduda arsti poole, kes vaatab üle patsiendi tervisliku seisundi, ja alles seejärel pöörduda toitumisnõustaja juurde. „Mina saadan patsiendi toitumisnõustaja juurde alles siis, kui olen välja selgitanud patsiendi kaebuste põhjused – milline on konkreetselt selle inimese toitumiskava eesmärk ning mida me toitumisravilt ootame. Toitumisnõustaja aitab koostada tasakaalustatud menüü ning retsepte kombineerida ja kokku panna.“

„Näiteks Dr Simeonsi dieedi (selle koostaja järgi nime saanud 40päevast ranget dieeti, mille eesmärk on kaalulangetus, tuntakse maailmas 1977. aastast – toim.) puhul peab inimene täpselt üles märkima, mida ja kui palju ta sööb. Konsultant näeb üle veebi dieedipidaja päevikust, kas inimene on söönud piisavalt või valesti või on tekkinud mingi probleem. Kindlasti on rangemate dieetide puhul vajalikud toidulisandid. Oleme teinud uuringuid metaboolse sündroomi selgekstegemiseks – näiteks peab inimesel olema korras verenäitajad, et alustada dieediga,“ toob dr Trofimova välja, miks on oluline enne dieedipidamist inimese tervis üle kontrollida.

”Ka Atkinsi dieedi puhul (maailma tuntumaid väikese süsivesikute ja suure valkude sisaldusega dieete, mille lõi 1972. aastal dr Robert Coleman Atkins – toim.), mis on üks näide ketodieedist  on tähtis kontrollida neerufunktsioone, et inimene endale kahju ei teeks,“ tõdeb ta.

Kui tahetakse tasakaalukamalt ja tervislikumalt toituda, siis leiab tervisliku toitumise nõuandeid näiteks Tervise Arengu Instituudi kodulehelt, kus on olemas NutriData tasuta toitumisprogramm, mis annab kasulikke nõuandeid tervislikuks toitumiseks.

Metaboolse paindlikkuse teooria

Raamat „Met Flexi dieet. Kasutage paremat kütust, põletage rohkem rasva“ põhineb metaboolse paindlikkuse teoorial, lähtudes sellest, et me saame ise oma ainevahetuse kiirust muuta. Dr Trofimova kommenteerib, et iga dieedi või toitumiskava põhimõte on vähendada insuliiniresistentsust (insuliini oodatust väiksem vere suhkrusisaldust alandav toime ehk seisund, mille korral keha ei reageeri insuliinile korralikult ega saa verest saadavat glükoosi energia saamiseks kasutada – toim.).

„Met Flexi dieet“ hõlmab ka intervall-paastu põhimõtteid. „Intervall-paast treenib metabolismi – ja see on hea!“ tõdeb dr Trofimova, et metaboolse paindlikkuse teooria on raamatus piisavalt selgelt lahti seletatud. „Mis puudutab aga neid retsepte, siis iga retsepti juures, kui me tahame, et toit treeniks metabolismi, on vaja teada kindlasti eraldi infot süsivesikute, valkude, rasvade ja kalorsuse kohta,“ märgib ta. Kuna inimeste pikkus ja kehakaal on erinev, tuleb metaboolse treeningu tarvis arvestada ka inimese põhiainevahetust.

Ta märgib, et kui rääkida spetsiifilisemalt, siis peale kiirelt ja aeglaselt toimivate süsivesikute on dieedipidamisel oluline ka näiteks rasvade ja valkude ainevahetus. Dr Trofimova toonitab, et dieedi alustamise puhul peaks kindlasti teadma inimese tervislikku tausta – kas tal pole toidu-, laktoosi ja gluteenitalumatust – kõiki neid nüansse oskab arvestada ikkagi ainult arst.

Miks paast oli ja on populaarne dieet?

Dr Natalia Trofimova meenutab, et omal ajal kasutati 15 erinevat dieeti vastavalt haigusele – näiteks podagra, soole-, mao- või liigeste probleemide puhul. Tänapäeval kasutatakse palju toidutalumatuse teste, mis näitavad, kuidas inimese organism reageerib konkreetsele toiduainele. Immunoglobuliinide arvu järgi saab vaadata, kuidas inimene ühte või teist toiduainet talub. „See kõik on väga personaalne ja enne mingid soovitusi on vaja teada inimese tervislikku seisundit  näiteks lasta teha erinevad vereproovid, uurida, milline on kolesteroolitase, milliseid preparaate inimene tarbib,“ märgib dr Natalia Trofimova, et toidutalumatuse testi oskab interpreteerida ikkagi ainult arst.

Dr Trofimova ütleb, et tänapäevalgi on kõige populaarsem dieet paastumine, mille kohta on tehtud palju uuringuid. „2016. aastal sai Jaapani rakubioloog Yoshinori Ohsumi Nobeli preemia pärmiseente autofaagia eest (autofaagia on kataboolne ehk lagundav protsess, mille käigus nälgiv rakk paigutab ümber toitaineid tarbetutest protsessidest olulisematele protsessidele – toim.). Seega, autofaagia aitab organismis õigel ajal ära põletada haiged põletikulised rakud, kuid seda ei saa teha tabletiga, vaid inimese keha tuleb viia olukorda, kus organism teeb ise ”restardi” ja käivitab selleks oma reservid-ressursid.

Dieet – eluviis, pikk elu

Sõna „dieet“ (ingl diet) võeti inglise keeles esmakordselt kasutusele 13. sajandil. Selle algne tähendus oli sama, mis tänapäevalgi ehk „tavapärane toit ja jook“. Kuid kesk- ja varauusajal kasutati sõna „dieet“ ka teises tähenduses: nimelt, kreekakeelseδίαιτα algne tähendus on tuletatud verbist, mis tähendab „elu juhtima“. „Dieet tähendab seega ka pikka elu – seda, et tuleb valida endale sobiv elustiiil,“ teeb dr Natalia Trofimova väikese kõrvalepõike (keele)ajalukku.

Toidupüramiidid on läbi aegade muutunud

Toidupüramiididest rääkides ütleb dr Trofimova, et igas riigis on oma püramiidid ja need on läbi aegade muutunud. „Aga põhimõte on selles, et on vajalikud toitainete rühmad, mis peavad meie toitumises tingimata olemas olema – nii süsivesikud, rasvad, valgud, mikroelemendid kui ka vitamiinid. Aga iga rühma sees peame omakorda valima, näiteks milline valk või süsivesik on parem konkreetsele inimesele. Mõnele ei sobi teatud teraviljad ja nad peavad võtma oma toitumisse need süsivesikud, mis talle paremini sobivad,“ selgitab ta. Inimene ei saa oma tervise probleeme lahendada ühe 7päevase dieediga, sest haiguse puhul ja eriti kui tahetakse hoida seda kontrolli all, siis on vaja muuta oma toitumist.

„Näiteks inimesel, kellel on astmaatilised haigused või autoimmuunhaigused, tuleb vähendada piimatoodete tarbimist,“ selgitab ta, et teatud puhkudel on vaja toitumises piiranguid seada.

Kaalulangetuse ravimid ja bariaatriline ravi

Dr Trofimova nendib, et metaboolne treening on tõepoolest väga oluline. Kaalulangetuseks mõeldud ravimid on näidustatud, kui patsienti ei ole aidanud muud kaalulangetamise võimalused (toitumine, režiim, füüsiline aktiivsus) ning samuti ka suhkruhaiguse ravis on vastavad ravimid näidustatud. „Ma leian, et igal asjal on oma näidustus. Kui me tahame kiiremini kehakaalu langetada, siis võib alguses ravimist abi olla, aga tuleb mõelda, mida edasi teha. Teatud ravimid vähendavad söögiisu ja selle tõttu väheneb ka kalorsus,“ selgitab ta. Arst otsustab ravimite vajaduse konkreetse inimese kohta konkreetselt.

Aga kellele ja millal on vaja bariaatrilist lõikust? „Inimene peab kõigepealt enne operatsiooni aru saama, et ta kaotab elu lõpuni teatud piirkonna oma maos ja toitainete imendumine ning vitamiinide omandamine on häiritud ja ta peab pidevalt toidulisandeid juurde võtma hakkama. Ehk bariaatrilise ravi näidustus on ikkagi siis, kui inimene muidu oma liigse kehakaalu üle kontrolli ei saa või tal on palju kaasuvaid haigusi – näiteks suhkruhaigus, südameprobleemid,“ selgitab dr Trofimova. Tuleb aru saada, et operatsiooni järgselt on vaja muuta enda elustiili ja toitumist.

Kui on abi vaja, tuleb otsida spetsialist

“Inimese toetamine vajab tihti spetsialisti kätt, kes suunab ja selgitab. Kogemus kinnitab, et kui selgitada inimesele selgelt tema eesmärki ja tegevuskava, on tema edu märgatavam,” räägib ta, rõhutades spetsialisti olulisust. Oma kogemusest Loodus BioSpas toob ta esile, kuidas sealne keskkond ja programm aitavad inimesel läbi kuuride ja grupitegevuste leida nii spetsialistide kui ka teiste toetuse, lisaks pakuvad võimlemine, massaaž ning hingamisharjutused tuge.

“Meie programm on kui pusle, kus igaühele leitakse sobiv lahendus – olgu selleks siis paast või spetsiifiline dieet. Inimesed harjuvad uue rutiiniga kiiresti, eriti kui seda toetavad teistsugune keskkond ja programm. Rutiinist väljumine innustab ning kogemus annab enesekindlust, mis omakorda teeb iseseisva jätkamise lihtsamaks,” selgitab ta, kuidas uued keskkonnad ja kogemused võivad aidata elule uue hoo anda.

Allikas: Dr Natalia Trofimova: dieeti alustades on oluline paika panna eesmärk (virtuaalkliinik.ee)