Miks me sööme ja miks on soolestik meie kehas kõige tähtsam organ?

 

Sööme ainult selleks, et saada toidust energiat, vajalikke aineid, vitamiine ja mineraale, et juhtida nad seejärel meie keharakkudesse. Ilma selleta ei suuda me pikalt kesta.

Soolestik on saanud looduselt äärmiselt olulise ülesande – ta määrab, milline osa toidust pääseb rakkudesse ja millest tuleks lahti saada. Tema ülesandeks on blokeerida mürkained ning lubada sisse kasulikud toitained.

Selleks on inimese kehas keskmisel 9 meetrit soolestikku. Selle pind pole sile, vaid koosneb paljudest voldikestest. Kui see laiali laotada, kataks see tenniseväljaku suuruse pinna – umbes 250 ruutmeetrit!

Peensoole sein on kaetud imepeenikeste karvakestega, mis täidavad toitainete imendumisel ning mürkide tõrjumisel võtmerolli. Inimese soolestikus võib olla nii suur kogus mürkaineid, et sellega oleks võimalik tappa terve konverentsisaali täis inimesi. Seetõttu võib täie õigusega väita, et peensoole sein on meie keha tähsaim kaitsevall ja seda peaks hoidma suurepärases seisus.

Milleks bakterid ja kus need elavad?

Bakterid on pisikesed mikroorganismid, mis elavad enamjaolt meie soolestikus. Inimese kehas on baktereid sama palju kui rakkusid – umbes 4 triljonit. Kuid milleks on nad meile vajalikud?

Bakteritel meie kehas on palju ülesandeid:

  • raviainete lõhustamine;
  • eluks vajalike toitainete (vitamiinide, aminohapete) tootmine;
  • hormoonide tootmise reguleerimine;
  • immunsüsteemi toimimise juhtimine;
  • maksa kaitsmine mürkainete eest;
  • sooleseinal keha kaitseks vajaliku barjääri tekitamine;
  • jämesoole töö kindlustamine üleliigsete ainete kehast väljutamiseks.

On ka vähem meeldivaid nende tegevuse tulemeid – erinevate gaaside (süsihappegaas, väävelvesinik ja metaan) tootmine, mis tekitavad kõhus puhitust ja muid ebamugavusi. Öelge veel, et kasvuhoonegaaside probleem on nali.

Mida bakterid vajavad?

Nagu kõik teised elusorganismid, vajavad bakterid soodsat ja harjumuspärast elukeskkonda, mis on nende arenguks sobiv. 99% neist elab jämesooles. Soodne elukeskkond tekib tänu meie toitumisele ning harjumuspärasus tänu pikaajalistele söömisharjumustele ning eluviisidele.

Lisaks vajavad bakterid seltskonda. Baktereid on meeletult palju liike ja kõik nad moodustavad mikrobioomi ehk inimese mikroflora.

Kuid meie elukeskkond muutub ja teeb seda hirmuäratava kiirusega! Paljud uuringud näitavad, et mikrobioomi tasakaalu rikkumiseks on tarvis väga vähe. Kõigepealt hukkuvad head bakterid antibiootikumide, hormoonide ja taimekaitsevahendite tõttu, mida me pahaaimamatult sisse sööme. Kuidas on lood ravimite, antibiootikumide, istuva eluviisi, kiirtoidu ja magusate jookidega? Isegi pikamaalennud muudavad radikaalselt meie mikrobioomi koostist. Ka meie lemmikloomade oma.

Selliste protsesside tulemusel leiab aset mikrobioomi häire, mida nimetataks disbioosiks. Bakterite seltskond pole sama, keskkond ja atmosfäär nende jaoks muutunud – kõik on nukraid ja pidu rikutud. Mis siis juhtub?

Kuidas mõjub organismile bakterite kahjustamine?

Bakteritasakaalu rikkumine on ohtlik selle poolest, et ta nõrgendab peensoole seinal asuvat organismi kaitsevalli. Kui selline olukord kestab pikalt, siis kujuneb välja soolestiku liigne läbitavus, mis tähendab sisuliselt, et peensool muutub sõelapõhjaks. Ja see pole nali – nagu mäletame, siis peensoole põhiülesandeks on olla filtriks toitainetele ja mürkidele.

Kuidas saab filtreerida mürke, kui soolestikus on augud sees? Ei saagi. Verre pääsenud mürkained põhjustavad keha kudedes põletikku. Haiguste nimekiri, mille põhjustajaks on põletikulised protsessid ja soolestiku mikrofloora tasakaalu häirumine, on muljetavaldav:

  • soolestikuhaigused;
  • allergia, nahahaigused;
  • astma;
  • maksafunktsiooni häirumine;
  • ateroskleroos, kolesterooli taseme tõus;
  • ainevahetushäired (kõrge veresuhkur, vererõhk, kolesterool);
  • tüübi diabeet;
  • infektsioonihaigused;
  • soolestikuärritus;
  • vähk;
  • autoimmuunhaigused;
  • vananemine;
  • rasvumine;
  • depressioon;

Ilma õigete bakterite ja nende tasakaaluta pole võimalik soolestiku normaalne talitus ning see tähendab, et me lihtsalt seame oma organismi põletiku ja sellest tulenevate hädade ohtu.

Mida teha, et hoida loomulikku kaitsekilpi heas seisus?

Isegi kui teie mikrofloora on kannatada saanud, pole kõik siiski veel kadunud. Õnneks on tänapäeva tehnoloogia olnud võimeline bakterite elu-olu uurima ning selgitama, millised bakterite liigid peavad meie soolestikus olema esindatud, missuguses proportsioonis ja kuidas neid sinna saada, kui tasakaal on paigast ära.

Kõigepealt tuleb võtta teadmiseks, et rahvad, kes söövad palju hapendatud toite, elavad kauem. Seetõttu on hapukapsas, jogurt, fermenteerunud soja ja muu säärane – väga hea valik toitumisel!

Teiseks on paljude laborite mikrobioomi uurimise tulemusel olemas hulk toidulisandeid, mis sisaldavad kasulikke baktereid – need on probiootikumid.

Nad võivad sisalduda ka jogurtis, keefiris, tablettides, pulbrites ja isegi müslihelvestes. Paraku kõik need lisandid pole ühtmoodi tõhusad. Probiootikumi tõhusus sõltub bakterite hulgast 100 ml aines. Seetõttu tasub lugeda nende etiketti. Tõhus sisalduse määr on kümned miljardid bakterid ühe doosi kohta – ehk vähemalt 10 astmes 9 ning 12 erinevat liiki.

Näiteks probiootilises jogurtis on bakterite hulk eelmainitud miinimumist palju väiksem, samamoodi nagu hapukapsa või kalja sees. Seetõttu on need küll bakteritasakaalu hoidmiseks kasulikud toidud, kuid mitte piisavalt head selleks, et järsult parandada juba paigast nihkunud soolestiku bakteriaalset tasakaalu. Euroopa üks parimaid probiootikume sisaldab 31 bakterite liiki hulgas 10 astmes 11. Ja seda saab soetada ka meie e-poest.

Kindlasti ei tasu segi ajada probiootilisi toidulisandeid prebiootilistega – need on lihtsalt kiudained, mis on bakterite soodsaks elukeskkonnaks vajalikud, kuid baktereid endid need ei sisalda.

Hea uudis on ka neile, kellele meeldib teha otsuseid kindlate andmete põhjalt. Nüüd on võimalik tellida mikrobioomi analüüsi tulemusi koju, mis näitavad ära, milliseid baktereid võib teie organismis puudu olla ja annab soovitusi, kuidas muuta toitumist nii, et tasakaal ja kasulike bakterite hulk taastuks.

Mõned väga lihtsalt nõuanded soolestiku tervise hoidmiseks on järgmised:

  • Sööge hapendatud toitu – kapsast, köögivilju, jooge kalja, keefiri, jogurtit jne.
  • Tehke uuring soolestiku mikrofloora seisukorra kohta – saatke mikrobioomi analüüs;
  • Rõõmustage oma soolestikku sobiva toiduga, mida ta on võimeline kergelt seedima ja omastama. Kui teil on kahtlusi, siis tasub teha toidutalumatuse test.
  • Suurendage bakterite populatsiooni – läbige korralik probiootikumi kuur;
  • Kui olete saanud soovituse probiootikumide tarvitamiseks, alustage sellega viivitamatult.