Kui paastuda kuni kolm päeva järjest, on tegu koormusvabade päevadega. Alates viiest päevast kestvat protsessi võime nimetada paastukuuriks. Mida kauem paastu kuur kestab, seda selgemini ilmnevad erinevad etapid.
Esimene etapp on ettevalmistusperiood, teine toidust loobumise etapp ja kolmas taastumisetapp.
Ettevalmistusperiood
Hea, kui paastuja on tutvunud paastuteemalise kirjandusega ning tal on sellest algteadmised. Paastu ei tohi alustada vastu patsiendi tahtmist: inimene peab olema veendunud, et paastukuur on talle kasulik ja tervistav. Kui suruda paastukuuri peale ja patsient ei mõista selle vajalikkust, tekib organismis stress. Sellistes tingimustes ei täida paast oma eesmärki. Samamoodi ei soovita ma alustada paastu üleöö: täna otsustan ja homme alustan kuuri. Kõige suurem viga on süüa õhtul nii palju, kui mahub, ja alustada hommikul paastukuuri.
Ettevalmistusetapp, st häälestumine, peaks algama juba siis, kui inimene otsustab paastu kasuks. Sel perioodil määratakse paastu kestus vastavalt näidustustele, räägitakse patsiendile režiimist ja selgitatakse meetodi mõju – positiivsed emotsioonid tagavad parima tulemuse.
Kui ees on pikem paast kui paar päeva, peab ka ettevalmistusperiood olema pikem (kuni üks nädal). Neil päevadel on vaja loobuda ka harjumuspärastest mõnuainetest, milleks üldjuhul on maiustused, kohv ja must tee, alkohol ja suitsetamine. Kes ei ole paastu eel nimetatud soovitustest kinni pidanud, neil võivad paastudes tekkida sellised võõrutusnähud nagu äge tuim peavalu ja iiveldus.
Kui paastu eel – eriti esimest korda – tunneb patsient hirmu, seletab raviarst talle paastumise põhimõtteid. Patsient saab arstilt julgustust ka selles, et tungiva vajaduse korral saab paastu lõpetada varem. Kui seda tehakse arsti juhendamisel, ei too katkestamine kaasa kahjulikke mõjusid.
Paastueelne menüü
Kõige paremini sobib paastueelsesse menüüsse vähene ja kalorivaene toit. Sööge hommikul näiteks veidi müslit või putru, lõunaks väike portsjon juurvilja koos riisi või kartulitega, sobib ka lihata köögivilja supp, õhtuks lahjat kohu piima või köögiviljahautist. Kui olete teinud toidutalumatuse testi, järgige neid reegleid. Soovitan vähendada piimatoodete ja toortoidu osakaalu. Viimasel õhtul enne paastu on kasulik võtta lahtistavat soola ja/või juua lahtistava toimega raviteed. Need soodustavad jääkainete väljumist, mis kuulub ettevalmistuse hulka.
Klistiir
Sõna klistiir tuleb kreeka keelest ja selle tüvi tähendab loputamist (klyzō ’loputan’). Klistiir on jämesoole mehaaniline puhastus sooja veega. See on lihtne protseduur, mida saab teha ka kodus. Parim aeg klistiiriks on paastu eelõhtul enne magamaminekut või esimese päeva hommikul pärast lahtisti võtmist. Apteegist saab osta klistiirikoti, mille maht on umbes 2 liitrit. Kott täidetakse 37-kraadise veega, enamasti on piisav kogus 1–1,5 liitrit. Kott riputatakse ühe meetri kõrgusele enda alakehast ning maha laotatakse suur käterätik või ühekordne voodilina. Protseduuri võib teha neljakäpukil näiteks vannitoas, kus on harilikult rohkem võimalusi veekott üles riputada. Võib ka külili lamada (eelistatud on parem külg) ja jalad kõverdada, aga tuleb jälgida, et ülesriputatud veekoti ja päraku vahemaa on üks meeter. Kõigepealt viiakse klistiirivooliku õlitatud otsak pärakusse. Seejärel avatakse vooliku küljes olev klamber, mis on mõeldud veekoguse reguleerimiseks – vesi peaks voolama organismi aeglaselt.
Kui kogu vesi on soolestikku jõudnud, võetakse vooliku otsak pärakust välja, heidetakse pikali ja keeratakse end rahulikult ühelt küljelt teisele. Samal ajal on hea masseerida õrnade päripäeva liigutustega kõhtu. Klistiiri tegemisel peab olema kõhus hea soe tunne. Umbes viie minuti pärast tunnete vajadust minna tualetti ja tühjendada sool.
Kui inimesel on jämesoole funktsioonihäired (kõht on väga kinni või gaasiline), ei pruugi jämesool võtta kogu vedelikku korraga vastu ning juba esimese 200–300 ml järel võib tekkida kõhus kramp. Siis tuleb vedeliku soolde laskmine peatada, st panna vooliku küljes olev klamber kinni, ja masseerida kõhtu, kuni krambitunne leevendub, misjärel võib protseduuri jätkata. Kui vahepeal on tarvidus minna tualetti, tuleb seda teha. Mõnikord tuleb protseduur katkestada mitu korda, enne kui saab kogu vee organismi lasta. Iga järgmise klistiiri korraga läheb inimese sisse korraga rohkem vett. Protseduuri võib paastukuuri ajal teha kord päevas kuni kolm päeva järjest.
Tuleb jälgida, et vesi ei oleks jahe, sest see võib põhjustada kõhukrampe, kuum vesi võib aga kahjustada limaskesta. Vette võib lisada lahjat ravimtaimetõmmist. Selleks võtta 2 supilusikatäit kuivatatud droogi 0,5 liitri vee kohta, lasta 2–3 minutit tõmmata, kurnata ja lisada klistiirivette vahekorras 1,5 liitrit puhast vett ja 0,5 liitrit tõmmist. Sobivad ravimtaimed on kummel, saialill, aedliivatee, naistepuna, kuid tuleb olla ettevaatlik taime allergiaga. Et klistiir on kõige lihtsam jämesoole puhastuse viis ning paastu eel ja ajal on vaja soolestikku puhastada, sobib klistiiri jaoks kõige paremini tavaline vesi.
Ehkki klistiir on väga hea organismi puhastamise viis, ei tohi seda mingil juhul hakata pidevalt tegema, sest see kahjustaks soole limaskesta ja mikrofloorat. Protseduur kuulub esmajoones paastukuuri juurde või kui selleks on näidustus, tehakse seda arsti juhendamisel. See aitab ka sooleparasiitide vastu ning alandab kõrget palavikku (viimasel juhul olgu vee temperatuur veidi alla 37 kraadi).