fbpx

Paiseleht ajab köha ja nohu minema

Paiseleht (Tussilago farfara) on taim, kelle lehti ja õisi soovitasid astmahaigetel suitsetada arstid juba vanas Kreekas ja Roomas. Külmetushaiguste korral on paiseleht asendamatu: temaga on ravitud kurgupõletikku, köha, bronhiiti.

Nohu algul pandi paiselehepuru põlema ja hingati suitsu sisse. Sama võte aitab ka kroonilise nohu korral.

Paiseleht õitseb märtsist maikuuni ja alles mais, pärast õitsemist, ilmuvad ta pärislehed. Seetõttu kandis ta keskajal huvitavat nime Filius ante patrem – poeg enne isa. Leht on pealtpoolt sile, küpseroheline, alt aga sametiselt viltjas-valkjas. See kajastub ka paiselehe ladinakeelses nimes: Tussis (köha), agere (ära ajama), farfara (jahu).

Õisi kogutakse aprillis-mais, lehti kogutakse juunis-juulis, kuivatatakse õhukese kihina õhurikkas kohas varjus. Lehed sisaldavad mõruglükosiide, eeterlikke õlisid, tsüklilist faradiooli, arnidiooli, fütosteriine, vitamiine P, C, ja A ning orgaanilisi happeid. Paiselehe steroidühendite rikkus kindlustab talle omaduse stimuleerida immuunsüsteemi, mis on tähtis pahaloomuliste krooniliste haiguste raviks.

Tänu taime keemilise koostise rikkusele on tal tugev põletikuvastane toime. Vene rahvameditsiinis on paiselehega ravitud neeru- ja kusepõiepõletikku, sapipõiehaigusi, furunkuloosi. Soome rahvameditsiinis on esile tõstetud taime valuvaigistavaid omadusi, eriti reumavalude taandamiseks.
Meie rahvameditsiin tunneb paiselehte kui nahapõletike ja tursete vähendajat, temaga on ravitud külmetushaigusi ja seedekulgla põletikku.

Külmetushaiguste puhul valmistatakse paiselehest tõmmis. Võetakse teelusikatäis ürti, lisatakse kaks klaasi keeva vett, keedetakse õrnal tulel 5 minutit ja lastakse tõmmata 10 minutit soojas. Juuakse pool klaasi korraga 2-4 korda päevas.

Kroonilise köha ja bronhiidi korral valmistatakse kevadel värsketest lehtedest ja õitest mahl, mis lahjendatakse sooja veega (1:1) ja kuumutatakse 1 minut. Võetakse sisse 1 supilusikatäis 3 korda päevas peale sööki. See ravikuur kestab 7-10 päeva.

Värskeid lehti võib paigutada kompressina paistetanud liigestele (hoida soojas).
Noortest lehtedest saab kevadel valmistada salatit ja suppi.

Retsept. Kroonilise bronhiidi ja köha korral. Võtta 1 supilusikatäis ürti, lisada klaas keeva vett, lasta soojas tõmmata pool tundi ja tarvitada 2 supilusikatäit korraga 4 korda päevas. Sama rüüp (jahedalt) võtab ära kõhuvalu.

Allikas: “Aed ja mets kui apteek”, Aili Paju, Maalehe Raamat

Allikas: maakodu.delfi.ee

2021-02-01T17:41:46+02:00Keha ja tervis|
Go to Top