Soolestiku puhastamist veega võib nimetada üheks kõige iidsemaks organismi tervendamise meetodiks. Juba tsivilisatsiooni alguses, palju aega enne seda, kui avastati otsene side immuunsuse ja soolestiku vahel, teadsid meie esivanemad, kuivõrd tervendavalt mõjub organismile soole puhastamine veega. Seda teadmist on meditsiinis kasutatud sajandite vältel. Nii raviti klistiiri abil paljusid haigusi, kõige sagedamini palavikku ja kõhukinnisust.
On teada, et 19. sajandi naised tegid klistiiri selleks, et tunda end ballidel hästi. Nüüdseks on tõestatud, et organismi immuunsüsteem sõltub suures ulatuses soolestiku seisundist, sest soolestikus asub kuni 80% immuunkompetentseid kudesid ja nende toimimine on näiteks kroonilise kõhukinnisuse korral tugevasti häiritud. Jämesoole vesipesu soodustab nende kudede töö normaliseerimist.
1931. aasta Nobeli auhinna pälvinud professor Otto Heinrich Warburg (1883–1970) arvas, et nõrgenenud immuunsüsteem koos häirunud ainevahetusega soodustab vähirakkude teket ja levikut. Inimese ja bakterite loomuliku, tasakaalustatud kooselu häired põhjustavad düsbakterioosi, mis tähendab patogeensete mikroorganismide osakaalu suurenemist. Düsbakterioosi all kannatab enamik lääneriikide elanikke.
Kui toit jämesooles liigub, imenduvad organismi järk-järgult vesi, toitained ja vitamiinid ning ühtlasi tekivad roojamassid. Jämesoole sein töötab nagu filter, imedes vee ja muu kasuliku endasse, laskmata aga kahjulikku organismi sisse. Seetõttu koguneb sooleseina lima, seedimata toidujääke ja hävinud rakke ning moodustuvad roojamasside kivid. Selle taga järjel ummistub filter.
Soolestikku hakkavad kogunema mürkained, allergeenid, mürgid ja bakterite elutegevuse jäägid. See kutsub esile seedehäireid, soolestiku sõbraliku mikrofloora tegevushäireid ning tekivad tingimused parasiitide arenguks. Peale selle, et jämesoolde kogunevad mürkained tekitavad kohaliku mürgistuse, levivad nad kogu organismis ning põhjustavad maksa, neerude, kopsude, südame ja veresoonkonna ning endokriinsüsteemi kahjustusi. Tundub uskumatu, aga jääkainete mass organismis võib olla 5–15 kilogrammi! Kas peab siis imestama selle üle, et kannatame ülekaalulisuse, allergia, kõhukinnisuse ja unetuse all? Paljud naised pöörduvad näiteks nahalöövet märgates kosmetoloogi poole, ent ükski kosmeetiline toiming ei anna oodatud tulemust seni, kuni soolestik ei ole puhastatud aastaid seal seisnud seedimata toidu lasudest.
Meie toidulaual on liiga palju rasvast ja praetud toitu, säilitusaineid, alkoholi ja suhkrut. Sajandeid tagasi toituti märgatavalt teisiti: ei tarvitatud sellist kogust rafineeritud toite, samuti polnud olemas konservante, maitsetugevdajaid ega muud taolist. Taimset tselluloosi, mis aitab soolestikku puhastada, oli aga toidusedelis tunduvalt rohkem.
Lääneriikide arstid on juba pikemat aega rääkinud sellest, et stress, halb meeleolu, hirmud ja üle väsimus on tihti põhjustatud saastatud soolestikust. Selle sümptomid on halb jume, lõtv nahk, kehv enesetunne, kiire väsimine, tähelepanu nõrgenemine, depressioon või agressiivsus, peavalud, arteriaalse vererõhu kõrgenemine, gaasid, kõhu puhitus ja allergilised reaktsioonid.
Sellel foonil võivad ägeneda bronhiaal astma, krooniline bronhiit, neurodermiit, atoopiline dermatiit, polü artriit ja artroos. Patsient tunneb peaaegu pidevat nõrkust ja üle väsimust, mis omakorda viib selliste haigusteni nagu ateroskleroos, hüpertooniatõbi, diabeet, depressioon, immuunsüsteemi nõrkus, onkoloogilised haigused, soolte düsbakterioos, kõhukinnisus, kehakaalu suurenemine, organismi ainevahetusprotsesside nõrgenemine, allergiliste reaktsioonide teke, unehäired, kroonilise väsimuse sündroom jne.