Suitsetamine kui protsess aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis omalt poolt veidi suurendab inimese põhi ainevahetust (energiakulu suureneb umbes 5–6%).

Sümpaatilise närvisüsteemi mõju on näiteks see, et suitsetaja väitel on kohe pärast suitsetamist tarvis minna tualetti. Nikotiin kui aine inimese rasva põletamises
siiski ei osale.
Suitsetamisest loobumise tõttu väheneb põletatava energia hulk: põhi ainevahetusega 1500 kcal kulub päevas ligikaudu 75 kcal vähem. Kui igapäevaseid harjumusi peale suitsetamise ei muudeta, siis aasta jooksul võib sellise energiakuluga inimene võtta juurde kuni 5 kg. Miks nii juhtub?

Suitsetamise mahajätmise tulemusel paraneb inimese maitsetundlikkus, mistõttu kasvab söögiisu. See toob sageli kaasa liigsöömise ja kehakaalu suurenemise. Statistika järgi juhtub see aasta pärast suitsetamisest loobumist 80% inimestega: naised võtavad aastaga juurde keskmiselt 4 kg ja mehed 3 kg, kümnest inimesest ühe kaal võib kasvada kuni 10 kg.
Seepärast on suitsetamisest loobujal tarvis arsti professionaalset nõustamist uuele toitumis- ja eluviisile üleminekuks ning kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. Suitsetamise mahajätmisega peaks kaasnema kindel dieet, mis tugineb põhi ainevahetusele ja närvisüsteemi omapärale. Igal inimesel on ülekaalus kas sümpaatiline või parasümpaatiline närvisüsteem (vt lähemalt dr. N. Trofimova raamatus „Paastuga terveks” peatüki „Tervis ja selle vaenlased” alapeatükki „Energiast ida meditsiini järgi”, alajaotus „ Kronobioloogia ja vegetatiivne närvisüsteem”).

Kes tuleb paastukuurile sooviga suitsetamisest vabaneda, ent koju naastes sööb samamoodi edasi kui varem, võtab suure tõenäosusega kaalus juurde. Abiks on arsti individuaalsete toitumissoovituste järgimine. Esimese kuue kuu jooksul tuleks käia kord kuus arsti vastuvõtul, et kontrollida terviseseisundit ja eluviisi sobivust.

Organismile on vaja anda aega harjumiseks uue elustiiliga. Inimesed kohanevad suitsetamisest loobumisega erinevalt ning arsti nõuanded võivad endist suitsetajat toetada.