Stanfordi ülikooli professor Valter Longo, kes uurib vananemist ja pikaealisust, avaldas uuringu, milles kirjeldas märkimisväärseid metaboolseid muutusi, mis tekkisid pikaajalise paastumise tagajärjel. Longo ja tema kolleegid leidsid, et 3-päevane või pikem paastumine võib teie immuunsüsteemi tõeliselt turgutada.
Uuring näitab, et pikenenud paastutsüklid kaitsevad mitte ainult immuunsüsteemi kahjustuste eest, vaid stimuleerivad ka immuunsüsteemi regeneratsiooni, muutes tüvirakud mitteaktiivsest olekust isetekkiva uuendamise olekusse.
Uuring hõlmas nii hiiri kui inimesi. Mõlemal liigil vähendas paast valgete vereliblede arvu, käivitades seeläbi immuunsüsteemi uute valgete vereliblede tootmise. Valged verelibled ehk lümfotsüüdid on keha immuunsüsteemi oluline komponent.
Longo hüpotees on, et paast sunnib keha “ringlusse võtma palju neid immuunrakke, mida pole vaja”, mis selgitab valgete vereliblede arvu langust. Kahe olulise mehhanismi hulka kuuluvad ensüüm nimega PKA ja hormoon nimega IGF-1, mõlemad vähenevad paastumise käigus. Kui taas sööma hakata, saavad tüvirakud uuesti hoogu, et taastada ringlusse võetud rakud.
Uuringul on olulisi tagajärgi tervislikumale vananemisele, kus immuunsüsteemi langus suurendab haigustele vastuvõtlikkust. Uurimusel on ka mõju keemiaravi taluvusele ja neile, kellel on mitmesuguseid immuunsüsteemi puudulikkusi, sealhulgas autoimmuunhaigusi.
Teisalt on Valter Longo võrrelnud perioodilise paastumise mõjusid pikaajalise kalorite piiramisega, mis on näidanud hiirel ja teistel loomadel eluiga pikendavat toimet. Eraldi ülevaateartiklis kirjutas Longo:
“Paastumisel on potentsiaal aeglustada vananemist ja aidata ennetada ning ravida haigusi, minimeerides krooniliste dieedipiirangutega kaasnevaid kõrvalmõjusid.”
Kasu saamiseks peaks paastuma mitu päeva: põhimõtteliselt peate täielikult ammendama oma energiavarud (glükogeeni vormis) ja selleks kulub vähemalt 24 tundi, tõenäoliselt aga 48 tundi või rohkem. Sellepärast peaks paast olema vähemalt 3 päeva pikk.
Kalorite piiramine on inimestele äärmiselt raske saavutus. 3–5-päevane paast on palju raskem kui ajutine kalorite piiramine või ühepäevane paast, mida paljud inimesed kodus regulaarselt teevad. Paastukeskused toetavad inimesi 3–7-päevase paastuprogrammi läbimisel. Paastujad on meditsiinilise jälgimise all ja saavad mitmesuguseid toetavaid protseduure, nagu massaažid, füsioteraapia, hingamisharjutused jne.
Allikas: https://www.cell.com/cell-stem-cell/fulltext/S1934-5909(14)00151-9