Kehamälu
Esimesed tunded, mis valdavad paastu läbinud inimest, on energiatulv ning hea värske olek. Hea enesetunne ongi see, mis paneb meid mõne aja möödudes uuesti paastuma. Me tunneme, et pea on selge ja liigesed [...]
Varjatud kaitsejõud ärkavad ellu
Täielik välisest toidust loobumine põhjustab organismis omamoodi plahvatuse, stressi, mis äratab üles kõik varjatud kaitsejõud, et võidelda ellujäämise eest. Nälgimine kui ärritaja on hea vahend selle evolutsiooni käigus välja kujunenud kaitse- ja kohastumisreaktsioonide kompleksi [...]
Valkude kasutamine
Samal ajal rasvadega peab organism saama ka valke, millel on struktuurifunktsioon. Valgud on rakumembraanide ja maatriksi komponendid ning biokatalüsaatorid, reguleerides ainevahetust ja moodustades hormoone. Neil on lisaks transpordi- ja kaitsefunktsioon. Valgud on luude, [...]
Rasvade ainevahetus
Pärast süsivesikute põletamist, kui kudede kiire energiavajadus on rahuldatud, pole mõtet kulutada üksnes glükoosivaru. Seepärast hakkab keha kasutama paastumise ajal teise energiaallikana rasvarakke. Paast aktiveerib rasva põletava (lüpolüütilise) ensüümi ning kilpnäärme- ja neerupealiste [...]
Atsidootiline kriis
Süsivesikud põlevad täielikult ära paastumise alguses esimeselteisel päeval, kui nende varud on veel suured. Seejärel algab rasva põletamine. Varude lõppemise tõttu hakkavad aga verre kuhjuma rasvade mittetäieliku oksüdatsiooni produktid (happed, atsetoon), mis peegeldub ka [...]
Rasvade vajalikkus
Lipiidid (rasvad) täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid. Nad on vajalikud rakkude ja kudede normaalseks funktsioneerimiseks ja täidavad spetsiifilisi biofunktsioone: hoiavad rasvlahustuvate ühendite, vitamiinide ja hormoonide taset ning transpordivad neid. Rasvad on inimkeha energia põhivaru. Nad [...]
Süsivesikute ainevahetus paastu ajal
Veresuhkru piisavat taset hoiavad meie organismis toit, glükoosi tootmine ( glükoneogenees) ja glükogeeni lõhustumine (glükogenolüüs). Paastumisel kasutab organism energiaallikana sisemisi varusid. Esimesena põletab keha oma varudest ära süsivesikud, sest nendest saab energiat [...]
Nälgimise ja paastumise teaduspõhine erinevus
Paastumise eesmärk ei ole mitte kaalust alla võtta, vaid tagada, et organsüsteemid ja hormoonid töötaksid korralikult. Tähtis on mõista, et paastumine on paljude inimeste elus üksnes episoodiline protsess, ehkki järjest rohkem inimesi [...]
Näljakeskus ja küllastuskeskus
Üks esimesi nälja toimemehhanismi uurijaid oli tuntud pato - füsioloog, vene professor Viktor Pasutin (1845–1901). Ta pühendas nälja uurimisele aastaid ning uuris selle rolli nii inimese kui ka looma arengus. Tema määratluse järgi [...]
Näljamehhanism
Paastumine pole nälgimine – kes nälgib, see ei paastu. Paastumine on vabatahtlik, teadvustatud ja kindlalt ette teada pikkusega protsess, nälgimine aga pealesunnitud hädaolukord. Oleme harjunud saama toidust iga päev teatud hulga kilokaloreid, mida [...]