Kehamälu
Esimesed tunded, mis valdavad paastu läbinud inimest, on energiatulv ning hea värske olek. Hea enesetunne ongi see, mis paneb meid mõne aja möödudes uuesti paastuma. Me tunneme, et pea on selge ja liigesed [...]
Varjatud kaitsejõud ärkavad ellu
Täielik välisest toidust loobumine põhjustab organismis omamoodi plahvatuse, stressi, mis äratab üles kõik varjatud kaitsejõud, et võidelda ellujäämise eest. Nälgimine kui ärritaja on hea vahend selle evolutsiooni käigus välja kujunenud kaitse- ja kohastumisreaktsioonide kompleksi [...]
Valkude kasutamine
Samal ajal rasvadega peab organism saama ka valke, millel on struktuurifunktsioon. Valgud on rakumembraanide ja maatriksi komponendid ning biokatalüsaatorid, reguleerides ainevahetust ja moodustades hormoone. Neil on lisaks transpordi- ja kaitsefunktsioon. Valgud on luude, [...]
Atsidootiline kriis
Süsivesikud põlevad täielikult ära paastumise alguses esimeselteisel päeval, kui nende varud on veel suured. Seejärel algab rasva põletamine. Varude lõppemise tõttu hakkavad aga verre kuhjuma rasvade mittetäieliku oksüdatsiooni produktid (happed, atsetoon), mis peegeldub ka [...]
Süsivesikute ainevahetus paastu ajal
Veresuhkru piisavat taset hoiavad meie organismis toit, glükoosi tootmine ( glükoneogenees) ja glükogeeni lõhustumine (glükogenolüüs). Paastumisel kasutab organism energiaallikana sisemisi varusid. Esimesena põletab keha oma varudest ära süsivesikud, sest nendest saab energiat [...]
Nälgimise ja paastumise teaduspõhine erinevus
Paastumise eesmärk ei ole mitte kaalust alla võtta, vaid tagada, et organsüsteemid ja hormoonid töötaksid korralikult. Tähtis on mõista, et paastumine on paljude inimeste elus üksnes episoodiline protsess, ehkki järjest rohkem inimesi [...]
Näljakeskus ja küllastuskeskus
Üks esimesi nälja toimemehhanismi uurijaid oli tuntud pato - füsioloog, vene professor Viktor Pasutin (1845–1901). Ta pühendas nälja uurimisele aastaid ning uuris selle rolli nii inimese kui ka looma arengus. Tema määratluse järgi [...]
Näljamehhanism
Paastumine pole nälgimine – kes nälgib, see ei paastu. Paastumine on vabatahtlik, teadvustatud ja kindlalt ette teada pikkusega protsess, nälgimine aga pealesunnitud hädaolukord. Oleme harjunud saama toidust iga päev teatud hulga kilokaloreid, mida [...]
Mis toimub organismis paastumise ajal?
Välimine ja sisemine toitumine Organism saab eluks vajalikku energiat kahel viisil. Esimene võimalus on saada toitu väljastpoolt: on hea, kui inimene sööb mõõdu järgi ning ammutab toidust jõudu ja soojust. Tänu [...]
Ravipaast
Paastumine külmetuse, gripi ja halva enesetunde korral Selline paastumine kestab samuti lühiajaliselt: toidust ollakse ilma kolm kuni kümme päeva. Harilikult piisab organismi vastupanuvõime suurendamiseks ja haigusnähtudest vabanemiseks juba kolmest päevast. Režiim ja [...]