radmin2021-01-31T22:26:13+02:00Ravipaast, Kehakaal|
Paastumise esimene eesmärk on reguleerida soolefunktsiooni ja hoida inimest tervena. Soolestiku tööaeg algab inimese sügava une faasis varahommikul ning kõige aktiivsem on jämesool kella viiest seitsmeni hommikul. Arvestades, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus algab [...]
radmin2021-01-31T22:27:45+02:00Keha ja tervis|
Jämesool Kõik, mis peensooles jääb seedimata või imendumata, liigub edasi jämesoolde. Seal ei seedi enam midagi, see on organismist üleliigse väljaviimise organ ja jämesooles muutub soolesisaldis tahkemaks, sest liigne vesi imendub läbi jämesoole [...]
radmin2021-01-31T22:29:19+02:00Keha ja tervis|
Peensool Maost liigub toit peensoolde, mille esimene osa on kaksteistsõrmiksool. Peensooles seeditakse lõplikult kõik toitained ( rasvad, valgud ja süsivesikud) ning need imenduvad organismi. Seedeprotsessis osalevad nii kõhunäärme ensüümid kui ka maksas toodetud [...]
radmin2021-01-31T22:30:41+02:00Keha ja tervis|
Magu Mööda söögitoru jõuab toit makku, mis on elastne ja lihaseline kotike, kus algab seedimine. Mao limaskesta kokkutõmmete mõjul segatakse peenestatud toit maomahlaga. Maos algab valkude seedimine ja selles protsessis osalevad maos nõristuvad [...]
radmin2021-01-31T22:31:46+02:00Keha ja tervis|
Meenutagem ülevaatlikult, kuidas seedimisprotsess organismis välja näeb ja millised takistused selle eri järkudes võivad tekkida. Inimese toitumisprotsess algab suus, kus toit näritakse peeneks ja immutatakse süljega. Suutäie tahke toidu peenestamiseks on vaja teha 20–30 [...]
radmin2021-01-31T22:32:41+02:00Keha ja tervis|
Seedimine on tähtis osa organismist: kui seedesüsteem ei tööta normaalselt, ei teki heaolutunnet ja inimest vaevavad seedehäired. Kõigepealt kogebki inimene ebamugavustunnet, lisaks võivad seedehäired põhjustada nahalöövet, peavalu, uimasust ja depressiooni. Kui kõht on pidevalt [...]
radmin2021-01-31T22:33:49+02:00Ravipaast, Keha ja tervis|
Päevane veenorm Toidupüramiidi alus on vesi, mille päevane kogus on 30–40 milliliitrit ühe kehakilogrammi kohta. Laste veevajadus on veel suurem: 75–100 milliliitrit kilogrammi kohta. See on organismile vajalik vedeliku kogus, et ainevahetus saaks [...]
radmin2021-01-31T22:34:59+02:00Keha ja tervis, Ravipaast|
Vesi sees- ja välispidiselt Vesi on elu. Vastsündinu kehas on vee sisaldus väga suur: 75–80%. Mida vanemaks saame, seda vähem on organismis vett. See on üks põhjus, miks on vett vaja juua [...]
radmin2021-01-31T22:35:52+02:00Ravipaast, Keha ja tervis|
Vee ainevahetus Vesi jaotub organismi kudedes ja organites ebaühtlaselt. Suur on veesisaldus lümfis (kuni 90%), veres (83%), neerudes (80%), lihastes (75%), ajus (75%). Kõige vähem leidub vett rasvkudedes. Mida rasvunum on organism, [...]
radmin2021-02-01T14:01:07+02:00Keha ja tervis, Ravipaast|
Haiguse arenemise protsessi saab seletada mitmest vaatenurgast. Tutvustame siinkohal Hiina meditsiinist pärit viie elemendi filosoofilist kontseptsiooni. Materiaalse maailma viis põhielementi on vesi, puu, tuli, maa ja metall. Nendevahelised sidemed tagavad elementide pideva [...]
